Elulood...

Kuna sellel ajaveebil on siin mitmeid autoreid, siis püüan lähiajal panna siia üles ka kõigi elulood ja karjäärikirjeldused. Päris SiiVii tasemele laskuda ei tahaks, ent mingit infot peaks siit ikka saama. Esiti aga nimekiri autoritest, kes on avaldanud soovi oma lugejatele natuke lugusid elust avaldada.

W. Hocares
Päkapikk Paul
Kuningas Saalomon
Todor Aus
Moonmaid

Alustaksin siinkohal vist kõige salapärasema autoriga minu ajaveebis...

*

Moonmaid


Ta ei ole minu blogis veel sõna võtnud, ent ma siiski loodan, et ühel ilusal päeval ta seda siiski teeb. Kuigi ma lubasin siia elulugusid üles kirjutada, siis Moonmaid on see, kelle elust enne temaga tutvumist ma eriti ei tea.

Esimest korda kohtasin ma teda ühel sügisesel varahommikuses karjamaal täis kadakaid ja udu ja tõusva päikese valgusega segunenud kuukiirtes. Ta oli tulnud kohtuma oma sõbrannaga - vist Misty Girl oli ta nimi - ning seal kastemärjas heinas ma ennast neile tutvustasingi. Kahjuks ei ole ma hiljem õigel ajal sinna karjamaale sattunud ning seepärast on Misty Girl mulle üsna tundmatuks tegelaseks jäänud, sest kohe pärast nimede vahetamist hajus too neiu koos hommikuse uduga.

Moonmaid aga, Moonmaid jäi ja on olnud mulle toeks viimase paari aasta jooksul. Meil on palju ühist ja samas - nii meeletult palju erinevat. Temagi kirjutab, on seda teinud juba varasest noorusest, ent millegipärast ei ole temas soovi oma kirjutisi laiema avalikkuse ette tuua. Ta kahtleb oma kirjutiste loetavuses.

Siiski - mulle need meeldivad. Meeldivad tema mõtted, tema stiil ja emotsioonid, mida on võimalik tabada tema poolt kirja pandud sõnu lugedes. Mitte alati küll rõõmsad, ent tõenäoliselt palju ehedamad oma tunnetelt kui paljude teiste loetud autorite puhul.

/.../
Vihma sajab. Olen toas ja vaatan igatsedes välja. Isegi seal võiksin olla...õnnelikum... Mustsõstrapõõsas lehvitab tuules kutsuvalt oma oksi. Tundub, et ta ei pane pahaks märga ja külma ilma. Ehk ei paneks ka pahaks, kui läheksin ja istuksin tema kõrvale. Oleksin hästi tasa ja lihtsalt püüaksin meenutada sinu tasaseid sõnu, mida möödunud õhtul mulle laususid. Ma lihtsalt ei kuule neid siin toas istudes ja oma argipäevaga silmitsi seistes.
/.../


Mulle meeldivad tema mõtted ja ma ootan tõesti tema tekside ilmumist ka siia blogisse...


*