kolmapäev, 20. aprill 2011

Swedbank

Kuigi minul endal on selle pangaga suhted juba ammu lõppenud (vähemalt minu poolt kindlasti) ja ma ei taha neist midagi kuulda ega näha, siis kuuldes ja nähes kõrvalt, kui halvasti see finantsettevõte oma klientidega käitub, tekitab see minus siiski emotsioone, mida ei saa kuidagi rahumeelseteks nimetada. Vastupidi - tunnen tegelikult isegi headmeelt, et olen ise kunagi samalaadsele asutusele käkki keeranud (pehmelt öeldes).

Seekordne lugu siis nagu tavaliselt väikeste muudatustega nimedes (et kaitsta panga nahaalse käitumise ohvrit, mitte panka, loomulikult), aga asja mõte jääb samaks.

*

Astus Reelika aastat viis tagasi pangakontorisse, et vahetada välja kehtivusaja lähedale jõudnud pangakaarti. Muid mõtteid ei olnud, vaid soov üht teise vastu vahetada.

Aktiivne teller aga kohe müügitööd tegema, et miks ei võiks Reelika pigem krediitkaarti võtta. Et vaba tagasimakse ja puha; et ei pea seda krediiti kasutama ja see on nii hää kaart, et sellega saab igasugu pileteid ning hotelle broneerida jne ilus ja kena jutt; et kui peakski seda krediiti kasutama, siis ei ole kuupäevalist tagasimaksekohustust, et maksad siis, kui ise tahad ja saad (muidugi võetud summa eest intressi makstes).

Kuna see telleri jutt oli ilus ja broneerimisvõimalust toona tõesti vaja võis minna, siis Reelika võttiski selle krediitkaardi.

Vahepealse aja jooksul sai temast kuldklient, sest oli auto liisitud läbi Swedi ja elukindlustused ja kõik muud asjad jooksid ka läbi panga. Elu tegi aga eraeluliselt sellise pöörangu, et poolteist aastat tagasi tuli terve võimalik krediit ära kasutada. Sellest ajast alates oli Reelika iga kuu ilusalt intresse tasunud (ca 300 krooni kuus). Ajuti oli ta küll raha tagasi kandnud sinna, et intresse väiksemaks saada, kuid siis läks teist jälle tarvis. Pank kogus rasva.

Möödunud aasta lõpus avastas Reelika, et jaanuaris lõppeb vaba tagasimaksega krediitkaardi kehtivus ning poolteist kuud varem läks ta panka selle pikendamist tegema.

Seepeale teatas aga pank, et kuna Reelikal on arusaamatud sissetulekud (st lisaks ametlikule palgale ka eratööst laekuvad summad ning igakuised toetused [loe: liiga palju, liiga mitmest kohast sissetulekuid]), siis ei saa nad krediitkaarti pikendada ja lõpetasid lepingu päevapealt [loe: poolteist kuud enne lepingu lõppemist], tekitades Reelikale automaatselt miinus 10 000.

Veebruari alguses helistati ja mingi kliendihalduri poolt teatati rõõmus uudis, et nad võivad selle miinuse muuta väikelaenuks (selleks hetkeks oli miinus muutunud väiksemaks - ca 5-6 tuhat), mille sõlmimise lepingutasu oleks poolteist tuhat ja intress ka hea [loe: hea pangale].

Kui Reelika seepeale küsis, kas nad peavad teda imbetsilliks, kes arvutada ei oska, ja ütles, et saab niigi kahe järgneva kuuga võla tasutud, öeldi, et ei - see panka ei rahulda, et aega on 45 päeva ja kui selleks ajaks pole summa ära makstud, siis on asi maksehäireregistris ja kohtus ja kus iganes veel. Nojah!

Ja kui aprilli alguseks oli võlasumma vähenenud juba 100 euroni, saatis pank kirja, et kui kohe ära ei maksa, siis lõpetatakse ka teised lepingud ja ka need peab kohe ära maksma. Mis tähendab seda, et õppelaenu summa kuuluks kohe tasumisele ja kõik muu ka.

*

Saaga jätkub - eks näis, mis sellest edasi saab.

Lihtsalt tundub, et Swedbank on kõige kliendivaenulikum pank üldse siin Eestis. Toida neid intressidega, palju aga soovid, mingit normaalset suhtumist sa sealt ei saa.

Ma ei viitsi isegi sarkastiline olla, aga ausalt - kui ma peaks kunagi hakkama pangakelmust plaanima, siis oleks Swedbank minu lemmikohver.

Lihtsalt kättemaksuks kõigi ja kõige eest! :)

*

PS  Kellel on lugusid Swedist, aga ei taha neist ise kirjutada, saatke siia - ma kirjutan vabalt :)

Arglikult kevadesse

Esimesed sõnad
sõnavõtud

Esimesed mõtted
olemata mõttelõpud

Esimesed sinililled,
esimesed teod

Esimesed grillid
vabaõhupeod

/kevad 2011/