teisipäev, 2. märts 2010

"No mida kuradit?!"

Sõnakasutuse pärast ei vabanda - isegi avalikus ajaveebis mitte -, sest justnimelt sellises reas tulid need sõnad mul suust välja, kui ma õhtul tagasi hotelli jõudes arvuti lahti tegin. Minule ja mõnele mu kaaskannatajale usaldatud W. blogis laiutab mingi jama, mille autoriks on loomulikult Todor. Kes siis veel! Oleks Tallinnas, annaks vastu pead talle. Aga veab tal - hingaku natu veel rahulikult!

Et asja natuke selgemaks teha, siis mainin tõe huvides kohe ära, et üleeile otsustasime Veltsiga linnakärast natuke puhata, korjasime oma reisiasjad kokku ja põrutasime Haanjasse. Ööbimiskoha saime küll Rõuges, ühes külalistemajas, aga mis see 15 kilomeetrit kahele täisjõus mehele visata on. Täna käisimegi Munamäel ka ära. Tagasiteel hakkas Velts küll veidi kobisema, et võinuks takso võtta, mitte jala mütata, aga Veltsi selleteemaliste kobinatega on lihtne. Pistsin ta koos viinapudeliga samasse märssi ja pärast seda oli vaikus metsas. Saigi kiiremini edasi...

Aga minu närvilisus? Ma ei suuda siiamaani ette kujutada, KUI loll saab üks inimene olla. Ma olen varem lolle kohanud, aga Todor, noh, see on juba täiesti eraldi tase, mille kõrval tavalollid intelligentidena näivad. Kuidas saab üks täisjõus ja väidetavalt täismõistuse juures olev mees uskuda nagu oleks W. hakanud ajas rändama. Ptüi!

Igaüks peaks ju lapsest saati teadma, et ajas rändamine on lubatud ja võimalik vaid haldjate Tarkade Kogu liikmetele ning sedagi vaid kriisiolukorras ja kõigi TK liikmete poolt allkirjastatud paberit ette näidates. Hmm. Näiliselt võib see ajarännu suhteliselt lihtsaks teha, ent arvesse tuleb võtta seda, et praegusel hetkel on haldjate TK-s 1 256 478 liiget, sest täpselt nii palju on haldjaid praegu elavate kirjas. On need haldjad ju nii ninakad, et arvavad endal olevat sünnijärgse õiguse TK-sse kuuluda.

Varem, veel mõnisada aastat tagasi olid asjad veel korras. Võimalik, et põhjuseks oli haldjate praegusest peaaegu kümme korda suurem populatsioon, aga siis piisas vaid Keskvalitsuse vahapitseriga sertifikaadist. Minule meeldis see süsteem rohkem, sest siis ei hakanud ikka haldjatatt lalisema, kui tähtis nina ta on.

Tegelikult on häid haldjaid ka, ma tean seda kindlasti, kuid nimetada võin raudkindlalt vaid üht - Luiset, soohaldjat, keda mina ja W. vist varemgi maininud oleme.

Aga jah - nagu minu kirjutamisega ikka, siis kaldun ikka peateemast kõrvale, sest teile, riikliku hariduskava poolt per... puussekeeratud inimesed, pean ma ju igat detaili täpsustama. Tõesti - vahel on mul selline tunne, et kui meil, normaalsetel rassidel, on vaateväli 360 kraadi (ok - vahest välja arvatud Veltsil juhul, kui ta taaskord mu märsis oma jalavaeva vähendab), siis teie olete endale hankinud silmaklapid, mis juba teie suurest ninast möödudes pilgu kaarega tagasiteele saadavad. Saage aru - tegelik AJALUGU ei hõlma vaid teie lolluseid, päriselt on toimunud ka palju suuremaid ja tähtsamaid asju, kui paari orjakspiitsutatud neegri vabadusvõitlus või mõne rätipea püromaaniahuvi.

See selleks! Tagasi põhiteema juurde.

W. EI LÄINUD ajas tagasi. Ta läks lihtsalt puhkusele.

Ja need pildid! Hähh... Mage võltsing. Kui neid natukenegi lähemalt vaadata, on kohe selge, et tegemist on põlve otsas valminud amatöörlusega. Ja see idee? Miks, kurat, peaks W. ajas tagasi minema, et endal ajusid sodiks lasta? Pealegi veel vibuga... Täielik idiootsus, milleni ainult Todor oma "geniaalsusega" jõuda võib. W. on piisavalt intelligentne tegelane, et mõrvaks (kasvõi enda omaks) mõni automaat, karabiin või siis vähemalt püstol otsida/valida.

Samas ei ole nende piltide idee tervikuna vale. Väheteatud on fakt, et 2008ndal aastal sooritati Corfu saarel tegelikult ka kaks atendaadikatset, millest W. suure õnne läbi pääses. Tõenäoliselt tänu sellele, et seal kasutatigi vibusid. Ehk on laiema avalikkuse ees levinud jutud, et W. Hocarese kahe aasta tagune reis oli puhkuse- ja hüvastijätureis, aga see info on liikvele lastud vaid vee sogamiseks. Kord natuke liiga palju konjakit tarbinuna rääkis W. mulle selle tegelikult toimunu tagamaid.

Toona olid W. asjad siin Eestis ikka väga jamaks kiskunud ja nõnda otsustas ta siit mõneks ajaks sääred teha. Kattevarjuks võttis ta kaasa ka oma veel-kehtivusajaga-aga-juba-mitu-korda-pikalt-saadetud naise, et siis Corfult juba üksi ja salamisi edasi minna. Siiski oli tema salajane info kuhugi lekkinud ja vaid päev pärast W.'d jõudsid Corfule ka siinsete inkassaatorite ja kohtutäiturite esindajad, kes sellel suhteliselt väikesel saarel W.'le korraliku haarangu korraldasid. Kuna kirjanikuhärral oli imekombel aga telefoni kõnekaardil veel krediiti, jõudis ta enne mägedesse redusse minekut abipalved teele saata.

Todori poolt ülespandud pildid ongi tehtud teekonnal hotellist esimese künkani. Ühel robini-sündroomi põdeval inkassaatorfirma esindajal õnnestuski W.'le päris laskekaugusesse jõuda, aga seni pastakaga võlglasi ahistanud mehike ei suutnud isegi nii algelise relva kui vibu tööpõhimõtteid mõista ja nõnda pääses W. tookord vigastusteta.

Meie jõudsime W.'le appi neljandal redusoleku päeval, kui ta suurest näljast juba nõrkemas oli. Ander, Saalomon, Velts, Tobias ja mina - viiekesi pühkisime saare poole päevaga inkassaatoritest ja kohtutäituritest puhtaks ning kindlustasime W.'le turvalise tee lennujaama, kust Estonian Air ta muserdunult tagasi Eestisse tõi.

Sellelt Saalomoni tehtud fotolt on hästi näha, kui halliks on W. nende suurte osakssaanud kannatustega muutunud.

NB! Kübar, mida W. käes hoiab, ei osuta tema mingisuunalistele võimalikele kalduvustele; tegelikult oli selline peavari Tobiase ettekujutus ideaalsest camouflage'st - ta väitis, et seda kandes saab rannal massi sekka sulanduda. Lammas...

Igatahes toimetasime W. ohutult tagasi kodumaale ja seniajani oleme püüdnud tema isikut ka pealetükkijate eest kaitsta. Kerge see ei ole, sest nii liikuva inimese sabas on suhteliselt keeruline varjatuks ja mittehingeldavaks jääda.

Seega, inimesed, lugejad (võimalik, et ka inkassaatorid ja kohtutäiturid) ja normaalsed olendid, loodan, et antud selgitusega olen suutnud teid veenda selles, et W. ei ole võimeline ajas rändama ning seega ei ole tal ka vähimatki plaani ennast minevikus ära tappa. Praegu on ta lihtsalt kusagil puhkusel (või jälle redus - kes seda ikka kindlalt teab, aga vähemalt SOS-sõnumeid veel ei ole) ja eks ta millalgi tuleb tagasi ka.

Mina lähen aga tagasi üles, oma tuppa, ja vaatan, kas Velts on juba märsist välja roninud, et võiks järgmisel viinal kaela maha lüüa.

Paul
Rõuge
Lõuna-Eesti

PS... Tobias - sulle kirjutan siis, kui kaineks saan. Loodan, et oled kannatlik...





Kommentaare ei ole: