Isegi kummaliselt rahulik, kui arvestada, et homme on jälle üks päev, kus saab mingi verstaposti maha panna. Aga neid verstasid on juba nii palju, et uue läbimine ei ärata enam mingeid emotsioone. Korraks käis kahtlus peast läbi, et kas see on ikka õige suhtumine, aga meenutades üht loetud raamatut, siis muretsemine ei tee asju paremaks, muretsemine oleks õigustatud vaid juhul, kui minu võimuses oleks midagi muuta. (Tegelikult komplekteerisin sellise järelduse hoopis kahest loetud raamatust) Minul aga sellist võimalust praegu ei ole ja nii ma istungi rahulikult siin arvuti ees, kohvitass käeulatuses ja trükin midagi.
Alul ma mõtlesin, et kirjutaks midagi filmiarvustuse sarnast, sest lõpetasin just mingi filmi vaatamise. Aga ma ei viitsi...
Viimasel ööl Youtube'is kolistades leidsin mingi infokillukese ühe 2007. aasta filmi kohta ja panin selle tõmbama. Esimeseks põhjuseks oli näitlejanna, kes mulle meeldib - välimuse pärast. Nüüd lõpetasin vaatamise ja ei kahetse veedetud aega. Suburban Girl. Ja Sarah Michelle Gellar. Ja siis üks Badwini vennakestest ka seal - mul lähevad nad kogu aeg nagunii sassi, seepärast ei hakka ka eesnime pakkuma. Hästi mängivad nad kõik, seega vahet pole. Peategelanna venna rolli mängis ka üks kihvt näitleja, aga tema kohta ma ei tea isegi nime.
Lisaks sellele on hommikust peale sees olnud tunne, et võiks hakata jälle midagi kirjutama. Paar ideed on juba alates jõuludest peas kummitanud ja võib juhtuda, et võtan ühe neist täna ette ja proovin mingi mustandi kirjutada. Ei tea...
Igav on...
Alul ma mõtlesin, et kirjutaks midagi filmiarvustuse sarnast, sest lõpetasin just mingi filmi vaatamise. Aga ma ei viitsi...
Viimasel ööl Youtube'is kolistades leidsin mingi infokillukese ühe 2007. aasta filmi kohta ja panin selle tõmbama. Esimeseks põhjuseks oli näitlejanna, kes mulle meeldib - välimuse pärast. Nüüd lõpetasin vaatamise ja ei kahetse veedetud aega. Suburban Girl. Ja Sarah Michelle Gellar. Ja siis üks Badwini vennakestest ka seal - mul lähevad nad kogu aeg nagunii sassi, seepärast ei hakka ka eesnime pakkuma. Hästi mängivad nad kõik, seega vahet pole. Peategelanna venna rolli mängis ka üks kihvt näitleja, aga tema kohta ma ei tea isegi nime.
Lisaks sellele on hommikust peale sees olnud tunne, et võiks hakata jälle midagi kirjutama. Paar ideed on juba alates jõuludest peas kummitanud ja võib juhtuda, et võtan ühe neist täna ette ja proovin mingi mustandi kirjutada. Ei tea...
Igav on...
1 kommentaar:
noh, see on ainus õige viis muretsemist kohelda.
/tunnustus ja - noh, veel tunnustust
Postita kommentaar