Et alustada siis täiesti algusest, siis ülaloleval fotol ongi see armas seltskond, kes mulle töölt lahkumise puhul käekella kinkisid. Hmm - kas siis rõõmust mu lahkumise pärast või kurbusest...
Ja allpool see kurikuulus kell ise... :)
Ühes mu varasemas postituses on fotod sellest, kuidas ma olen tööhoos oma ametirõivais. Pigem küll pluusis, aga ikkagi. Seda vormi kannan ma siis lennujaamas turiste vastu võttes ja ära saates, esimesel päeval infotunde tehes ning ka ekskursioonidel. Ülejäänud aja proovin ikka käia oma tavalistes riietes. Ja mis puutub kella, siis just üleeile lahkunud seltskonnast öeldi mulle, et mind on rahva seas tänu selle kella suurusele hea ja lihtne ära tunda. Seega on kell juba osake minu vormist, mille järgi mind siin Kuldsetel Liivadel vajadusel identifitseerida saab.
Siis siis SUURED-SUURED TÄNUD salongide "@Home" ja "Muster" rahvale sellise ilusa, hea ja praktilise kingituse eest!
Ja tänu sellele, et mind pärast teist "Bulgaaria show õhtut" otsustati ilma hoiatamata basseini visata, siis sain teada ka selle, et kell kannatab ka vett ja nüüdseks on see juba tundnud peale basseini ja dušši ka Musta mere lainete maitset.
Täna siis jälle korraks kontoris, et natuke arvutis istuda, ja loodan, et saan erinevalt tavaks saanud kirjutamiskrambile ka natuke normaalsemat teksti kirja.
Elu läheb suhteliselt positiivselt. Kahe nädala tagusest mitmeöisest unevõlast olen tänu oskuslikumale organiseerimisele juba suutnud lahti saada, aga ülejääki pole suutnud veel tekitada. Millest on muidugi natuke kahju, sest juba homme jõuavad autoga kohale kolm sõpra Kadrinast, kes esialgsete plaanide järgi jäävad siia kuni pühapäevani. Ja kuna tegemist on muuhulgas ka minu sünnipäevanädalaga, siis on karta, et hakkab tekkima uus kogus magamata öid. Õnneks sain eelmisel nädalal tööd natuke ette teha - pea kõik ekskursioonid üksi läbi viia - ja tänu sellele on sel nädalal tiba lihtsam ja hinges on säilinud kübeke lootust, et pühapäevaks olen ma siiski veel elavate nimekirjas.
Kuigi siia tööle tulles pidin tegelema vaid ekskursioonidel tõlkega vene keelest eesti keelde, siis bulgaarlannast giid-reisisaatja ootamatu lahkumise tõttu kaks nädalat tagasi olen saanud juba kõik ekskursioonid üksi läbi teha. Häid soovitusi olen ma oma armsatelt turistidelt juba saanud, karmi ja hukkamõistvat kriitikat pole minuni aga veel jõudnud. Thank god! Seega olen oma sooritustega siiani päris rahul. Võiks küll veel palju paremini, aga siiski... Esimene ametikoht turmisminduses ja kuu aega staaži juba:)
Siin siis paar pildikest Kuldsete Liivade looduspargi kuurorti Golden Sands keskusest, kus ma iga päev ja õhtu ringi siban. Üldse on siin kokku looduspargis kokku kolm kuurorti. Pärast Varna linnapiiri põhja poole on siis esimesena kõige vanem neist - St. Constantin-Elena; teine ja keskmine neist on siis Journalist, kus elan ka mina ise ja kuhu ma paigutan ka oma sõbrad, kes kohe-kohe siia jõuavad; kõige põhjapoolsem siis Golden Sands.
Kui esimesed kaks kuurorti on sellised rahulikud, siis Golden Sands on paik, kus möll käib pea ööpäevaringselt. Seal on enamus diskoteeke ja atraktsioone ning seepärast ainsad rahulikud tunnid jäävad hommikul kella seitsme ja üheksa vahele. Eelmisel nädalal olid meil Journalisti ühes hotellis ema koos kahe tütrega ning kuigi ma palusin neil ka mitu korda Golden Sandsi elu vaatama minna, seda siiski ei tehtud. Aga reedese päeva ekskursioonilt tagasi jõudes läbi selle kuurorti sõites olid nad ikka päris üllatunud :) Arvan, et järgmine kord tagasi tulles proovivad nad leida hotelli just nimelt selles piirkonnas.
Varna ise? Armas linnake, kuigi tänavapildist on ilust näha, et astumine Euroopa Liitu toimus alles kaks aastat tagasi ning meie mõistes Euroopa pole veel päris kohale jõudnud. Kuigi viimastel aastatel on Bulgaarias läbi viidud internetihääletus "Milline on Bulgaaria linn, kus tahaksite kõige rohkem elada?" ja selle on iga kord tugeva enamusega võitnud just Varna, siis auklikud tänavad ja keskväljakust eemalasuvate tänavate suhteline räpasus ei ole küll linnale heaks reklaamiks. Aga kohalikele tundub see linn meeldivat. Igatahes üks eelmise nädala turiste võrdles linnast läbisõites Varnat Kohtla-Järvega. Selles mõttes on kuurortite üldpilt ikka parem. Hmm... Samas on ka Journalist selline suht närune, seda just paljude pooleliolevate ehituste pärast.
Praegu aga lõpetan selle sissekande, et hakata tõlkima Kivimetsa kohta materjale. Väike lisateenistus siis :)
Olge sealpool siis tublid ja varsti kuuleb jälle!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar