laupäev, 18. juuli 2009

Rasked hommikud ja kadunud ööd

Nojah... Sõbrad sõitsid hommikul edasi ja jätsid minu siia Bulgaaria päikese kätte. Koos kodumaiste õllede, viinade ja kalaga :D Sprotid lähevad siin kui soe leib.


Siin siis esimene õhtusöök

Ja kohe järgi ka võrdluseks pilt sellest, kui palju ma päikest sain... Tegelikult nüüd koos sõpradega olles sain ka esimest korda särgi maha ja ei pea enam oma valget kõhtu häbenema.


Pilt siis Bulgaaria õhtust, kus tähistasime ka väikest sünnipäeva

Anttit tean ja tunnen ja usaldan juba lasteaia neljandast rühmast, aga see pilt-foto on siis kõige esimene, kus me kahekesti peal oleme. Võttis aega ainult 28 aastat, et koos kaamera ette satuks :)


Siin ma olen veel valge :)

Nüüd tuleb end normi olukorda saada, sest varsti tuleb hakata turiste lennujaama toimetama, et siis pärast väikest vahepausi ka uus grupp vastu võtta. Järgmisel nädalal tuleb jälle suuremas koguses ekskursioone läbi viia ning nädala teisel poolel tahaks isegi juba Eestisse jõuda, et siis edasi Türki suunduda. Igaks juhuks aga mainin ära, et plaanid võivad muutuda, sest töö on juba kord selline.

Et Bulgaarias lahe on, seda näitab alumine pilt. See seltskond on juba teist korda siin sel aastal. Tulid meie esimese reisiga ja nüüd eelmisel nädalal olid nad juba tagasi.


Tagasitulek

Praegu aga jooksen edasi... Esmasp õhtul peaksin leidma aega, et pikemalt kirjutada :)

Päikest!

(Meil on 32 varjus :P )

Kommentaare ei ole: