esmaspäev, 27. oktoober 2008

6. september 2005. aastal

Lugesin ajakirja. "Cosmopolitani" vist.
Kuulsad seksinipid, abielukarid,
kuulsuste rikkus, nende viletsus ja rist,
Avril Lavigne ja teised rokitarid.

Ma lugesin ja mõtlesin ma siis,
miks minu elu ajakirjades ei kajastu.
Mis puudu mul, mis teisi tippu viis?
Või pole lihtsalt praegune mu õige ajastu?

Sääl ajakirjas pakuti seitset lihtsat teed,
mis õnneni meid viima peaks kui nõiasõna väel.
Ma'i usu neid - ma nõder pole veel.
Ma usun ainult seda, mida ise näen.

Ja jälle mõtlen kuulsusest - see tundub imelik;
nii veider on see näitamise soov.
Nüüd õhtul, väljas on kui videvik,
kaob kassikullalt selle valskust varjav proov.

Ma naeran vaid ja kahju on mul neist,
kelle elus puudub eraelu vaid.
Ma mõistan, et ei tahagi ma saatust teist,
sest juba praegusega õnnelikuks sain...

*

/tegemist väga vana lullaga/

Kommentaare ei ole: