Uudised, mis ei olegi enam uudised

Nagu viimasest kirjutisest näha, siis jõudis Paul tagasi ja on natuke pahane mu peale. Aga tõesti - mul ei olnud aega temaga eile tegeleda. Andsin talle arvuti (ja ma ei visanud seda), paludes tal enne magamajäämist mõned tulevase raamatu peapunktid sisse trükkida. Tund aega tagasi toa ukse vahelt sisse piiludes nägin aga poolikut pudelit tema madratsi kõrval, millel ta ise, hambad laiali, valju häälega norskas. Arvutit avades selgus, et midagi uut ta kirjutanud ei ole.

Proovin Pauliga pärast natukene tõsisemalt sellel teemal rääkida, sest tema varasemad külaskäigud on tõesti natuke katastroofilised tagajärjed kaasa toonud ning et seekord on meil vaja koos ka natukene tööd teha, siis tuleb selleks ka mingid reeglid kehtestada. Reeglid on seni Paulile küll vaid tema sõnavarast väljajäävaks sõnaks osutunud, ent ma siiski kaldun veel uskuma, et tema habemepusa ja ja koorma agressiivsuse all on olemas ka tibake kohusetunnet. Kuidas muidu saaks ta juba sajandeid Jõuluvana juures oma leiva... Ei, viinaraha teenida.

Aeg aga läheb ja septembri lõpuks tahaksin ma selle Pauli raamatu kindlasti valmis saada ja seepärast ei süvene hetkel ma ka muudesse kirjutamisteemadesse. Proovin hakata kirjutama meetodil "üks tükk korraga". Varasem KKK ehk "Kõik, Korraga ja Kohe" väga häid tulemusi ei andnud.

Õnneks sain "Rändajaga" oma käe natuke lahti kirjutatud ning seetõttu on hinge pugenud ka lootusekübe, et loominguline kirjutamisoskus ei ole mind veel täielikult hüljanud. Vastukaja on küll viimasele loole suht kasin olnud (nagu üldse mu blogile, mis pani mind kusjuures eile õhtul mõtlema blogipidamise vajalikkusele üldse), aga need üksikud arvustused, mida ma seni saanud olen, on seda proovimisesoovi siiski positiivse poolel hoidnud.

Nüüd aga teen kohvi valmis ja lähen proovin päkapiku maast lahti peksta (see on kujundlik väljend, sest vastasel juhul lõppeks asi päris kindlasti minu peksmisega - minu eilne käitumine oli juba väga piiri lähedal).

*

PS Süümekad vaevavad. Kuna mõned päevad tagasi panin oma Facebooki lehele üles ühe Youtube lingi minu arvates päris andekast reklaamist ühele kolmest maailma parimast sci-fi kirjanikule Ray Bradbury'le, siis pean kohe ausalt ära mainima ka selle, et tegelikult ei leidnud ma seda ise netis surfates, vaid ühest blogist, mida ma lugesin. Youtube'i lingi jagamine ei ole küll mingi suur kuritegu, ent idee võtmise koha pealt on see asi kaheldav. Seepärast panen siia ka lingi kohast, kust ma selle leidsin ja loodan, et "bibliblogi" pidajad mu peale pikka viha ei pea :|

Idee ja leid tuli siis siit:

BIBLIBLOGI kirje "Kuidas promoda kirjanikku?"