Peale vaheaega... JÄLLE!

Ma ei saa aru, miks mul kirjutamises nii pikad vaheajad tulevad, kui tegelikult mõtlen ma iga päev, et peaksin midagi kirja panema. Viimasel öösel mõtlesin näiteks umbes kella kaheni, et ma peaksin kirjutama sisekujundusest, pärast mida jõudsid teemaarengud juba otsapidi kunsti ja Michelangelo juurde tervikuna ning peas oli valmis mõeldud juba pikem ja põhjalikum tekst kunsti olemusest ja tähtsusest ühiskonnas. Ma tean küll, et analoogseid tekste on sadu, ent siiski ei sega keegi minul neid mõtteid kirja panemast, sest nagu kõigil teistel, on ka minul õigus oma arvamusele - ja ma ei hooli, kui see kellegile ei meeldi.

Ja sellest kõigest hoolimata jäin ma lõpuks magama ning uue päeva alguses mõtlen taas, et peaks midagi kirjutama.

Tegin oma blogi lahti ja avastasin õudusega, et olin kunagi mingis meeltesegadushoos seadistanud pealkirjade fondiks mingi jubeduse. Milleks?! Tahtsin oma asja cool'iks teha??? Idioot! Muutsin selle kohe esimese asjana ära :)

Mitte, et praegu oleks erilist hoogu kirjutada (soov on küll), aga üritama peab. Kasvõi natuke. Muidu ei saagi  kunagi asja vedama.

Üheks ajendiks, mis pani mind soovima taas kirjutama hakata, oli kordussaade "Tähelaev", mille külaliseks oli praeguseks meie seast lahkunud Raivo Järvi. Kuna ei mäleta sõna-sõnalt, siis ei hakka ka umbropsu tsiteerima, aga tema öeldu mõte oli selles, et kui inimesele on antud anne midagi teha, siis oleks patt seda annet mitte kasutada.

Ma nüüd ei teagi, kuidas vastata, sest olen ise väitnud, et annet mul ei ole - küll on selja taga meeletu hulk tunde sõnaseadmist, mille kvaliteet on aastatega paremaks muutunud. Küll aga usun, et meie armastatud kunstniku poolt öeldut võib kasutada ka oskuste kohta üldiselt - kui sul on oskus midagi hästi teha, siis oleks mõtlematu seda oskust mitte kasutada.

Teiseks, kolmandaks, viiendaks ja üheteistkümnendaks ajendiks said erinevad teemad, mille puhul oleks lihtsalt tahtnud oma arvamuse natuke avalikumalt välja öelda. Kuna minu nimigi ei ole valitud juhuslikult, siis võib teha seda ka asjade puhul, millega seoses osa meie ajakirjandus eelistab viisakat häma ajada.

Kahjuks on mõned asjad praeguseks hetkeks oma päevakajalisuse minetanud, seega ei hakka ma tagantjärele ka asju üles tähendama - ma ei taha, et W. Hocares oleks eilsete ja üleeilsete uudiste kirjutaja. Ent jäänud on ka teemasid, mille puhul ei oma päevaline täpsus suurt rolli ning mille puhul on häirivad või inspireerivad teod ja/või olekud pikemaajalise toimega. Eelneva lausega tahtsin lisaks muule mõista anda ka seda, et WH ei ole ainult kritiseerija, vaid ta oskab ja tahab mõnikord kirjutada ka positiivsetel teemadel.

Sellest ja ka kõigest muust johtuvalt on peagi ilmavalgust nägemas tekstid järgnevatel teemadel:

• Sisekujundus
• Kunst
• Poliitika
• Tehnika
• Pere ja kodu
• Kuul pähe!
• jne...

Ok - viimased kaks punkti - jne ja sellele eelnev - tulid täiesti lambist, kuid eks vajadusel saab ka jne. teemal midagi loetavat valmis trükkida.

Praegu aga tõmban otsad kokku, et oma puhkusejärgse sissejuhatava tekstiga end mitte täiesti oimetuks kribada. Käsi soe küll!

*

PS Eriti positiivne uudis on muidugi see, et Katariina on end kirjutamiselainele saanud. Vaadake isegi järgi - tema viimane tekst "Kodune tööinimene".