neljapäev, 5. veebruar 2015

Sarkasmijumal; Creedence Clearwater Revival "Have You Ever Seen The Rain?"

Milline on vastand sõnapaarile perfect stand-off? Perfect sit-on? Ma olen juba kaks tundi selle üle pead murdnud, aga pole viitsinud guugeldada. Lihtsalt tulid meelde Mark Gungori sõnad ühelt seminarilt; murdsin pead, et mida teha ja kuidas edasi liikuda, kui on täielik vastand olukorrale, mida tüüp oma loengusarjas perfect stand-off'iks nimetab. Niisiis - kuni ma seda vastandit pole välja mõelnud, ei arenda seda teemat edasi ka.

Palju aastaid tagasi, kui veel dinosaurused ringi uitasid ning inimesed MSNi kasutasid, oli mu MSNi staatuseks vist terve aasta järjest "Sarkasmijumal". Arvasin, et sarkastiline on olla äge.

Täna kuulsin üht naljakat ja samas veidike idiootliku asja: nimelt korraldab üks firma just Sõbrapäeval suure inventuuri, mis kestab poole ööni. Hea on näha, kui väga mõned ettevõtete juhid oma alluvate eraelu eest hoolitsevad.

Siit kohe meeldetuletuseks endale juhuks, kui oma sarkasmi kõrvalt peaksin kunagi palkama ka töötajaid:
  1. Ära kunagi korralda inventuure päevadel, mis aitaksid töötajatel end ehk natuke erilistena tunda.
  2. Ära kunagi korralda üle öö kestvaid firmapidusid, kuhu töötajate elukaaslased, abikaasad jne pole kutsutud.
Viimane siis statistika (ja kogemuste) põhjal, et säärased asjad on suurimad suhetelõhkujad osas, mis puudutab tööl tekkinud afääre,  ning ettevõtte juhina tahan ma kindlasti muretseda selle eest, et mu alluvatel oleks hea ja probleemivaba elu...

Öös on asju...

Veel mõned päevad ja saabubki hetk, kui üks pisike kutsikas oma nina siia korterisse pistab ja mõne päeva pärast loodetavasti ka oma koduks tunnistab

Aga sarkasmist... Veel natuke... Sarkasm on tore, aga kahjuks kaasneb sellega tihtilugu ka see, et inimesed, kes õigel hetkel seda ei mõista, võivad palju haiget saada. See pole enam aga üldse tore; sellisel juhul pole sa enam sarkastiline ja vaimukas, vaid lihtsalt üks suur sitapea.

Kes meist aga seda olla tahaks? Viimasel ajal olen hakanud isegi sellele mõtlema. Jõudsin isegi mingile järeldusele.

Who cares?!

Alati on võimalik enda tegelikke mõtteid selgitada. Või siis lihtsalt minema jalutada, kui inimene, kes haiget saab, pole piisavalt oluline. Õnneks on mul selliseid selgitamisi olnud tunduvalt rohkem kui jalutamisi - mis omakorda näitab, et mu elus on veel inimesi, kellest ma hoolin.

Imelik ---

Mis iganes - kell on palju ja homme tööpäev. Veel üks öö lähemale... 

Kommentaare ei ole: