neljapäev, 6. jaanuar 2011

Kirjutades asjadest

Täna hommikul enne tööpäeva algust oma ajaveebi statistikat uurides avastasin, et 15. detsembril on üks kiirlaenude teemaline lehekülg  - kiirlaen.info - oma uudistevoogu üles pannud ka lingi minu blogitekstile "Kullast kallim". Mida kõike statistikast teada ei saa...
Siit tekkis aga küsimus, et millistel teemadel võiks veel kirjutada sooviga kellegi teise uudistevoogu sattuda. Mitte, et selles midagi halba oleks, sest tasuta reklaam on tänapäevases maailmas üsna harv nähe ja seda tuleks igat moodi ära kasutada.
Samas tekib tahtmatult ka küsimus, kui palju on üldse kusagil viidatud või siis tekste kasutatud. Internet on juba kord selline koht, kust kõike infot on suhteliselt raske leida. Kunagi ammu, kui ma veel rate.ee keskkonnas olin, siis avastasin, et seal oli paari mu luulekirjes teksti kasutatud ja seda loomulikult autorile viitamata. Mitte, et ma oma toonaseid kirjutisi väga kõrgelt hindaks, aga pigem on asi põhimõttes - minu mäletamist mööda õpetati koolides küll, et teiste loomingut kasutades tuleb ka viited luua, aga eks minu kooliaeg jää ka juba aastatetagusesse aega.
Igatahes tuleb natukene internetiavarustes tuhnida ja välja uurida, kui palju on neid lehekülgi, mis avaldavad oma uudistevoos selliseid linke ja mis teemadel nad seda teevad ning siis saab juba selle põhjal ka kirjutama hakata. Üks on kindel - kiirlaenude ja pandimajade teemal seda teha tasub. Pärast artikli või kirje valmimist jääb üle vaid loota ja oodata, kuni uued lugejad hakkavad oma silmadega ajaveebi jõudma.
Statistika on hea.
Tegelikult on olemas ka üks hea - samuti kullateemaline idee, mille ma kunagi sõber Teedule välja käisin, ent millele tuli siis olude sunnil pidur peale tõmmata. Nüüd, kuna olud on sedavõrd muutunud ja uus raha ka meile pärale jõudnud, siis võiks selle teema juba ise ja korralikult lahti kirjutada, sest viimase kolme kuu jooksul kogunenud know-how oleks sellise asja kirjutamiseks täiesti piisav. Ehk teemaks oleks siis praegu Eesti turul kullaga tegutsevad ettevõtted ja see, kuidas suuremad tegijad oma tuntust ja prestiiži ära kasutades rahvalt raha välja meelitavad.
Ma ei ole küll eriti kindel, kui palju selline teema minu ajaveebi tavapärast lugejaskonda huvitab, ent tõenäoliselt on sellest väljaspool inimesi, kes "äratundmisrõõmus" avastaksid, kui palju nad on usaldades tegelikult raha ja/või kulda kaotanud.
Miks ma üldse viimasel ajal nii palju kullast kirjutan? Sest kuld on moes ja selle turuga kursis olla. Tegelikult on veel paar väiksemat põhjust, aga sellest võib-olla natuke hiljem, kui ma hakkan lahkama väikeettevõtlusega rõõme ja muresid. Neidki jagub kuhjaga.
Igatahes on praegu kirjutamise aeg läbi saanud ja tuleb hakata edasi surfama. Ilusat surfiilma Teilegi!

Kommentaare ei ole: