Enne 6. jaanuari tuleb teatavasti soovid ära öelda või muidu tuleb hakata kasutama terminit "sama aastat". Või vähemalt midagi sellist mulle kunagi räägiti. Ma ei tea, kas vastab see tõele ja ausalt - ei hooligi eriti. Aga head uut aastat sellegi poolest!
Rääkides samast terminist, siis huvitav, kas peale 6ndat kuupäeva ei olegi enam tegemist uue aastaga. Oleks ju nagu! Kui ma ostan uue auto (W. unistab), siis ta on minu jaoks ju uus kindlasti kauem kui kuus päeva. Ei saa ju pooleteist nädala pärast kohatavale ja uue auto puhul imestust avaldavale Paulile öelda, et ei see midagi uus auto. See ju sama auto. See selleks - mul oli lihtsalt imelik uitmõte.
Tegelikult otsustasin, et sel aastal hakkan rohkem kirjutama (lubadused-lubadused) ja proovin eelmise aasta 44 kirjet kuidagi üle kirjutada. Mitte, et ma hakkaks nüüd iga päev siia tere või head aega ütlema, aga loodan, et tekib ka mõtteid, mida tasub kirja panna. Elu hakkab ju jälle kriisi veerema ning kriisid on kirjutamiseks kõige arendavamad olud.
Võib-olla seepärast oligi möödunud aastal nii vähe juttu siin blogis, et elu läks üle ootuste positiivselt ning positiivsest kirjutama ei ole ma just kõige õigem tegelane. Kuigi võiks. Mullune viimane kirje oli ka kokkuvõte minu kirjutistest üldse ning sealt selgus ka tõsiasi, et parimad kirjed on kirjutatud masenduses. Alati küll mitte masendusest ja masendusega, vaid hoopis masendusest väljakirjutamiseks. On see ju teraapia, mis mind üsna kaua mõtlevate inimeste poolel hoidnud.
"Edukas" aasta algus on aga näidanud, et kirjutamisest hoidumine hakkab mind vägisi mõtlevate inimeste toredast seltskonnast sinna vastaspoolele kiskuma ning et olen ka suhteliselt nõrk inimene sellistele mõjutustele vastuhakkamiseks.
Seega - kirjutama peab hakkama!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar