Kindlasti on paljud seda allolevat videot juba näinud, sama kindlasti on paljud (siiski tõenäoliselt natuke vähem) hakkanud mõtlema selle lühikese animatsiooni sõnumi üle. Ja kindlasti on jõutud ka minuga samadele järeldustele.
Aga ma ei tea seda; ma ei ole lugenud ega näinud neid arvamusi. Alles pool tundi tagasi avastasin ma enda jaoks selle nii laheda, kurva ja omal kombel ka õpetliku multika. Seepärast kirjutan ma sellest ka siin.
Väike kiivipoiss (või -tüdruk - kes seda nii täpselt enam öelda oskab) on valmis ehitanud... Ei, ta ei ole enam väike, sest arvestades ehituse suurust, siis peab ta olema ikka päris suur juba. Igatahes - see nunnu kiivi on endale valmis ehitanud teemapargi, et täita oma elu suurim unistus. Unistus, et kuigi ta teab, et ta ei suuda kunagi lennata, tahab ta siiski tunda, et ta lendab. Vähemalt nii nägin mina seda animatsiooni.
Ja tänu sellele lisasin oma päeva ka päris mitmeid sisukaid minuteid. Sisukaid just seepärast, et see pani mõtlema asjadele, millest võib-olla tavalises argipäevas ei mõtle või kui, siis mitte nendest vaatenurkadest asju kaaludes.
Ma ei ole budist, ent nii mõnigi kord olen ma tsiteerinud üht oma lemmikväljendit budismist: ära püüa muuta maailma enda järgi, püüa muutuda ise maailma järgi. Ma ei ole budist, sest ma ei ole kunagi olnud suuteline budismi tarkuste järgi elama. On olnud ja on praegugi hetki, mil ma suudan seda, ent minu ego on budismi (tegelikult ka iga teise religiooni) vastuvõtmiseks liiga suur.
Ja nõnda olen minagi püüdnud muuta ennast ümbritsevat maailma vaid selleks, et see minu soovide, plaanide ja unistustega sobivamaks muutuks. Olen minagi selle kiivi kombel elu raskusjõudu trotsinud ning ehitanud isiklikke teemaparke, mille ainsaks reaalseks eesmärgiks on panna ennast kasvõi korraks unustama, et tegelik maailm ei ole selline, et tegelikus maailmas on minu unistused ja soovid täiesti ebatõenäolised.
Kuid jah - nagu see kiivigi, olen ka mina oma pargid valmis saanud ja end üle kaljuserva heitnud, tundes küll vaba langemist, et täites samas ka oma unistuse - mitte otseselt lennata, aga tunda nagu ma lendaks.
Hea, et animatsioonis on see verine "mats ja maaühendus!" moment varjatud ilusate valgete pilvedega; hea, et on alles lootus, et ehk siiski suutsid need miniatuursed tiivakesed tolle vapra unistaja ka tegelikult õhku tõsta - hea, et jäi lootus. Sest kui lootust ei oleks, poleks ka midagi muud. Poleks midagi, poleks kedagi, kes oma unistuste nimel oleks nõus võtma neid meeleheitlikke riske, et teadaoleva piire tegelikult meie kõigi jaoks laiendada.
Jah - see "mats ja maaühendus!" tuleb. Enamusel kordadel, tuhandetest kordadest tuhandetel kordadel, kuid isegi see teadmine ei muuda midagi, sest on üks põhjus, miks seda kõike teha ja läbi elada.
Sest see on seda väärt.
Kuigi mõistus oma tavalises ratsionaalsuses taob sulle pidevalt kuklasse, et sa lõpetad selle vaba langemise pudruna kusagil kivirüngastel, ei kaalu see teadmine üles tunnet, kui sa oled täiesti, lõplikult-lõputult õnnelik, olles täitnud oma unistuse. Jah - selle multika taustal võib piltlikult ju öelda, et kõige elusamana, elavamana tunned sa end just hetk enne surma. Aga siiski - pigem tunda end kord elus elusana, kui elada terve elu soovides, et sa oleksid elus.
Minu teemapargid on mindki mitmeid kordi pudrustanud. Noh - ma ei ole küll nii drastilisi hüppeid teinud, kui see väike ja õnnelik linnuke, ja mul on alati olnud võimalus enda pudru kokku riisuda, et uuesti midagi ehitama hakata.
Ja tõenäoliselt ehitan ma neid parke ka edaspidi, sest need hetked, kui tunned end õnnelikuna, on tegelikult seda kõike väärt. Ja ma ei saa kunagi kindel olla, et see järgmine vaba langemine pole just see, mille jooksul mu miniatuursed inglitiivakesed mind lõpuks enne kivideni jõudmist ka reaalselt kandma hakkavad ning ma suudan seda elusolemistunnet tunda edaspidi juba ilma nende teemaparkideta.
Alternatiiv oleks leppida teadmisega, et ma ei lenda kunagi, et ma pean leppima tõsiasjaga, et jään oma elu lõpuni maa külge aheldatuks, ja ma peaksin õppima võimalikult hästi kõndima.
*
Tõenäoliselt oleks kõige õigem viis nende kahe kombinatsioon, aga seda kombineerimist ma veel õpin.
Tõenäoliselt oleks kõige õigem viis nende kahe kombinatsioon, aga seda kombineerimist ma veel õpin.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar