View Larger Map

Vihma ja päikest ja lambapraadi!

Hämmastav on see, et kuigi olen pea poolteist suve siin Bulgaarias olnud, siis alles viimased päevad on andnud mulle arusaamise, et Bulgaaria on hea ja mõnus koht puhkamiseks. Eelmisel suvel ma nägin, kuidas turistide arvamus Bulgaariast ühe nädalaga muutus ja minu seletus sellele oli toona, et siin on midagi maagilist. Ja nüüd ma saan ja tunnen seda isegi... Mis sest, et liiv Kuldsete Liivade randades on selline kleepuv ja isegi natuke ebameeldiv, midagi on siiski, mis kutsub ja kutsub sind tagasi.

Vihma sajab... Nagu ma läpakaga oma uberikust välja astusin, tuli kaela meeletu paduvihm. Lahe! Ja pool tundi hiljem on jälle päike :) Ja restoranis Jambo, kus tehakse maailma parimat lambapraadi, tehakse ka maailma parimat lambasuppi (supis oli vaid kaks lihatükki, aga see-eest oli üks tükk nagu mu rusikas ja teine vaid killukese väiksem).

See ongi see, mis mulle siin meeldib. Mis mulle ei meeldi, sellest kirjutan kindlasti siis, kui olen Eestisse jõudnud. Selleks on juba omad põhjused...

Varahommikuses unesegus...

Kuigi sel aastal on seda kirjutamist siiski vähemaks jäänud, leian ma soovi korral kõigele sellele ka hea vabanduse. Aega ei ole, inimestega on probleeme, inimestel on probleeme - kõik need erinevad seigad selgitaksid hästi seda, miks ma nii vähe aega arvuti taga veedan.

Möödunud öösel toimus minu teada kahe hooaja jooksul esimene rööv, mille ohvriks langes meie turist. Kuigi toimunu kohta võiks küsida, miks siis eirata kõiki infotundides öeldud soovitusi, on juhtunu siiski kahetsusväärne.

Jah - lisaks sellele, et muutunud on turistid, on muutunud ka Bulgaaria.

Praegu aga, kui kell on juba pool viis, tõmban selga vormisärgi ja lähen lennule saatma selle aasta kolmandat gruppi. Päeval tuleb neljas...

Siin siis juba selle aasta Aladja...

Ja hooaja alguse promenaad

(Fotode autoriteks Kersti ja Sander)