Natukene teadlikumalt...

Mõnikord teeb maailm tuju heaks, teinekord teeb inimeste lollus. Kahjuks on viimane aga selline kurbusega seotud tuju, kus enam ei teagi, kas abitusest naerda või nutta.

USAst

Üks mu lemmikuid, astrofüüsik Neil deGrasse Tyson, avaldas mõni aeg tagasi arvamust Florida, sealsete poliitikute ja inimeste kohta. Teemaks climate change - kliimamuutus.

Neil deGrasse Tyson.

Nimelt on Florida ametiasutustes väidetavalt keelatud avalikult globaalsest kliima soojenemisest rääkida. Florida kuberner Rick Scott on öelnud, et ei ole veendunud soojenemise toimumises ning kahjuks oli teemast möödunud valimiste kestel saanud ka osa valimisplatvormidest. Ja märtsi alguses (käesoleval aastal) avaldati raport, milles toodi välja, et paljude Florida Keskkonnakaitseameti töötajate sõnul oli isegi selles ametis kirjutamata reegel, et kliima soojenemist jututeemaks võtta ei tohi.

Natuke irooniline oleks muidugi näpuga haavas surkida ja küsida, et kui mitte Keskkonnaametis, siis kus veel peaks sellistest teemadest rääkima?

Nimetatud raportit kommenteerides ütles Tyson õige mõtte:

 "Ma ei süüdista selle neetud asja pärast poliitikuid, sest meie hääletasime nad oma kohtatele. Ma süüdistan valijaid." - “I don’t blame the politicians for a damn thing because we vote for the politicians,” he said. “I blame the electorate.”

Kurb, et niivõrd palju on veel ignorantsust ja mahasalgamist riigis, mis on üks suurimaid süsihappegaasi allikaid; kurb, et ei võeta vastutust tuleviku eest, mis jäetakse enda lastele; kurb, et seda ei tehta sageli vaid põhjusel, et teaduslikud vaated ja arusaamad lähevad konflikti inimeste usuliste vaadetega. Kurb, et on veel nii palju inimesi (mitte ainult USA's), kes seavad usu kõrgemale ja tähtsamaks teadusest.

Austraaliast

Samal ajal maailma kuklapoolele minnes on tore tõdeda, et mitte kõikides riikides ei valitse ignorantne suhtumine kogu maailma puudutavasse probleemi. Laupäeval avalikustas Austraalia peaminister Tony Abbott 35 aastat kestva plaani kaitsmaks Suurt Vallrahu sattumaks World Heritage ohustatud kohtade nimekirja.

Suur Vallrahu

Suur Vallrahu - maailma suurim korallide koloonia - võib ookeani juba paarikraadise temperatuuritõusu juures kaotada 90 protsenti korallkattest, nagu selgus möödunud aasta jaanuaris avaldatud uuringust. Lisaks süsihappegaaside poolt põhjustatud kasvuhooneefektile ohustavad Suurt Vallrahu ka põllumajandustegevuse heitveed.

Õnneks on vastu võetud otsus eraldada küllaltki suured summad looduslikult kauni ja huvitava koha kadumise ärahoidmiseks ning täiendavate, täpsemate uuringute tegemiseks.

Siiski ei ole ka Austraalias kõik nii roosiline. Kui probleemile natuke laiemalt vaadata, siis tegelikult on Austraalia üks suurimaid kivisöe kaevandajaid maailmas. Sealsamas vallrahu juures asuvas Queenslandis on kavas avada üheksa uut kivisöekaevandust, mille aastane väljalase hakkaks aastas tootma umbkaudu 705 millionit tonni süsihappegaasi.

Samuti on Queenslandi osariik sõlminud hiljuti lepingu Suure Vallrahu lähedal asuva kivisöe sadama laiendamiseks, mis teadlaste sõnul kahjustab vallrahu jäädavalt.

Seega - ühelt poolt plaanid looduse säästmiseks, teiselt aga teod, mis seda aina enam kahjustavad. Siiski on valitsusepoolne probleemi tunnistamine ja selle leevendamise suunas konkreetsete sammude tegemine positiivsem, kui USAs nii laialdaselt ettetulev eitamine.

Eestist

Meil on jälle kurat teab, mis ilm. Hommikul sajab lund, nüüd on päike ja mina kirjutan mingil täiesti arusaamatul põhjusel keskkonnast.

Palju õnne!

2014

Kuigi esimene kuu aastast on juba läbi saanud, saan ma alles nüüd teha plaanikesi terveks eesolevaks aastaks.

2014. aasta algas pööraselt, koos muutustega nii professionaalses, meelelahutuslikus kui ka isiklikus elus; muutustega, mida ma pole kunagi osanud ette näha. Siiski - öeldakse, et kõik muutused on millekski kasulikud ja eks ma nüüd peangi oma muutustega kaasa minema.

BriEst Solutions Ltd

Võib-olla mõned minu blogide lugejad juba teavad, et möödunud aasta lõpuosas lõin Inglismaal oma ettevõtte, et suudaksin välja rabeleda august, kuhu kukkusin suure hulga ebaõnne ja suure hulga valede otsuste pärast.

Kuigi algus oli raske, suutsin siiski jääda kindlaks oma varem valmismõeldud plaanidele ja esimesed klienditööd on esitatud ja rahadki laekunud. Hetkel on käsil neli projekti, millest huvitavaim on vast kohaliku hiphop-bändi debüütalbumi kujundus. Miskipärast tunnen, et tegemist on minu alustava ettevõtte jaoks otsustava murdepunktiga - et kui ma sellega hästi hakkama saan, siis hakkavad asjad hoopis teisiti liikuma.

Siit ka plaanid oma professionaalse aasta jaoks. Muuta BriEst Solutions Ltd kasumlikuks juba esimesel tegutsemisaastal ja leida paar töötajat - britist müügiinimene ja vabalt valitud rahvusest disainer. Plaane on veel, aga need on juba liiga detailsed oma üldise blogi jaoks.

Pokker

2014. aasta algas kummaliselt ka pokri jaoks. Kuna mu rahaline seis Ühendkuningriikides polnud veel nii hea, et võiksin pikalt mõtlemata ette võtta siia-sinna reise, siis jäi seekordse reisi planeerimisel paarkümmend eurot puudu. Mõtlesin siis, et prooviks selle puuduoleva raha teenida pokriga. Tegin uuele, UK's lubatud saidile (ja siiani arvan, et EV võib kuradile sõita oma lollakate piirangutega) konto, panin 4. jaanuaril 10 naela kontole ning hakkasin turniire mängima.

Ja mis edasi toimus, üllatas mindki. Jah - ma teadsin, et oma parematel päevadel olen teinud häid turniire, kuid seekord suutsin säilitada stabiilsuse ning peale kolme nädalat olen ikka veel kasumlik mängija. Pokrisaidi umbes 60 000 mängija seas olen MTT (mitmelauaturniirid) edetabelis tõusnud esimese tuhande piirimaile, raha olen välja võtnud juba 150 naela ja mul on kontol ikka veel vahendeid, et edasi mängida.

Kokku on lisaks teistele rahalistele kohtadele tulnud 7 või 8 finaallauda, millest viiel olen jõudnud esikolmikusse ja kahel korral ka turniiri võitnud. Isiklikult pean parimaks saavutuseks seda, et suutsin kaks päeva järjest end mängida samal 20 $ sisseostuga turniiril rahadesse - vastavalt siis 4. koht ja 80 $ auhinnaraha ning 3. koht ja 101 $.

Seega selle aasta plaanid seonduvalt pokriga on, et aasta lõpuks oleksin ma ikka veel plusspoolel.

Oskar 

Olin pool aastat järjest Inglismaal ning poole aastaga oli Oss nii palju muutunud ja kasvanud, et uus lahkuminek pojast on veel raskem.

Natuke kergemaks teeb selle kõik aga teadmine, et Katariina on täiuslik ema ning Oskar on õnnelik laps. Muidugi ei muuda see väiksemaks igatsust, kuid teadmine, et Oskariga on kõik hästi, teeb ka minu eemaloleku natuke lihtsamaks.

Sellelt aastalt siis nii palju loota, et tuleks veele palju ja palju tobe-armsaid fotosid meie koosveedetud ajast.

Mina ise

Kuigi ma olen alati arvanud, et minu järgmiseks suureks reisielamuseks saab rongireis Moskvast Vladivostokki, siis praegu tundub, et ka need plaanid muutuvad.

Suured muutused elukorralduses, kuhu sisse jääb ka ametialane tulevik Inglismaal, on tekitanud soovi ka ise edasi areneda. Olen selleski blogis mitmeid kordi maininud Carlos Castaneda nime, kelle raamatud aitasid mul enda ja eluga toime tulla ühel mu raskeimal eluetapil.

Nüüd on tekkinud painav soov näha neid samu paiku, mis kunagi Castanedat inspireerisid, sest mul on tõsiselt suur kopp ees sellest minast, kelleks ma olen muutunud viimaste aastate jooksul. Ja nii ma mõtlesingi, et ehk tuleb minu uutele arengutele kasuks, kui külastan isiklikult neid kohti, millest Carlos oma raamatutes kirjutas.

Jah - Mehhiko. Lennupiletid pole õigel ajal võetuna kõige kallimad (ühe Inglismaa projekti raha) ning möödunud õhtul sõbraga lobisedes pakkusin välja mõtte, et kui peale lennupileteid jääb veel mõnisada naela tequila, kanepi ja seente jaoks, siis on kõik korras.

Kuna Anttile meeldib ka seigelda, siis võib juhtuda, et temagi ühineb minuga sellel eneseotsingureisil :)

Ja noh - Marokos peab ka sel aastal ära käima. Õnneks loob Inglismaa selleks ka võimalused.

Mis veel?

Mul on hea intuitsioon ning mu intuitsioon ütleb, et käesolevast aastast tuleb üks huvitavamaid ja edukamaid aastaid mu elus.

Sellest mulle piisab.

Life flies away... At least I'm the pilot :) - Spain 2011

Being a pilot does not always mean that you can choose the ways you fly... But Ryanair chose the nice way over the Alps. 

The most interesting lake we saw from the plane (somewhere in the south-east of France)...

Girona flower festival 2011... Actually it was very beautiful everywhere. Houses and stairs and churches decorated with flowers...

Coffee + brandy = 2.10 €

That's something to learn, Estonian barkeepers!

Though water was +18- +20 degrees, the salty water of Mediterranean was too inviting for not trying it.

Conclusions:

1. RYANAIR rules. On the way to Spain I saw the friendliest crew ever. Quoting: "Please turn off all your electronical equipment for landing. That includes IBooks, IPhones, IPads, IPods and all other I-stuff." And if you add here cool Spanish accent and very fast speech, you may imagine all the plane laughing (except those who doesn't understand the English).

2. Girona rules. Cutest old town I've seen since (and I've seen some). And go in May to see the flowers...

3. Bellmirall rules. Though not the cheapest way to stay, it has the best atmosphere for feeling the town. And the church-bells all night long. And the sweetest breakfast in the middle of the flowers. You just have to try it. For more information look here - http://www.bellmirall.cat 

4. Goat-cheese rules. Though not my opinion (I am not an admirer of cheese), but I trust Moonmaid, when she's saying, that it's the best she tried.

5. Olives rule. Not the ones you buy here, but the real ones. I forgot to drink the good wine, when they brought the plate of olives - and I didn't like olives much before.

6. Spanish transport rules. At least buses that are comfortable and right-on-time.

7. Lloret de Mar rules. Resort 30 km south from Girona and 70 km north from Barcelona.

8. Marsol Hotel rules. Not only that it's situated in the middle of the beach, 70 m from the sea; not that from the 6th floor opens the best view - it's just everything together. And it's terrace-restaurant was the only one that stayed open and crowded till very late. Very good quality and good prices. And Michel, the waiter - older man with few hair - was nice. Tip him if you go.

9. Mediterranean rules. Just jump in and forget the Baltic Sea. After I tried it first time in Greece, I have no courage nor wish to swim in our sea. Sry!

9. ResortHoppa rules. If I had doubts before, then now they're gone. www.resorthoppa.com was the site, I found the transfer from hotel to airport. 3.50 AM was the bus where it needed to be and the service by phone was excellent. And the prices - when daytime from airport to resort with public bus went 16 €, then at night with ResortHoppa to go back was 18 €...

OK - there were few thing I didn't like.

1. Spanish meat-cooking sucked for my taste. I prefer Bulgarian kitchen more. In Spain I'll stay with salads next time.

2. Indian street-sellers suck. Though their hubulububulu-English may sound funny at first, you get tired of arguing with them. But you can trade - that's on the good side.

OVERALL:

These were very good days in a good company - thank you, Moonmaid - and my opinion about Spain rose few points.