reede, 25. veebruar 2011

No ma ei saa aru... - Vel, ikke forstår...

Ma ei ole kunagi suurem asi Norra fänn olnud; isegi siis mitte, kui nende suuskajad veel lumehangedes imesid tegid. Ainsaks respect'i ära teeninud norrakaks on siiani jäänud Roald Amundsen, aga kuna ma nimetatut olen juba korra siin ajaveebis linkinud, siis täna ma seda ei tee. Lühidalt oli ta mees, keda kutsus meri ja kes armastas lund (ja kes tõenäoliselt armastaks tänast Hiiu- või Saaremaad).

Miks ma aga praegu siin üldse Norrast kirjutan, on see, et keegi müstiline Norra interneti kasutaja käib juba pikemat aega mu ajaveebi hiilimas, aga mul ei ole halli aimugi, kellega tegu. Mitte, et ma paranoiline oleks (ma olen väga paranoiline), aga oleks lihtsalt huvitav teada, miks siin nii kaugelt maalt käiakse. Norra riigi vastu ei ole ma midagi teinud, seega võib välistada võimaluse, et tegemist oleks norraliku luureoperatsiooniga (mis näitaks jälgede segamiseks tõenäoliselt Rootsi IP'd, aga samas võib ju kohe järeldada, et tegemist võibki olla Rootsi luurajatega, kellel on minuga väike kana kitkuda, aga... - ja nii võibki arutlema jääda).

Seega võib oletada, et tegemist on kellegi üksiküritajaga, kellel on suurenenud huvi minu isiku vastu. Miks isiku, aga mitte kirjutiste? Sest ma ei ole suht kaua kirjutanud midagi erakordset, aga seire toimib ikka üsna regulaarselt.


Selline asjandus minu vastuluureprogrammis näitab, et sellel konkreetsel huvilisel on minu veebipäevik lemmikutesse pandud või mis veel hullem - ta teab seda peast. Teine seireprogre näitab dünaamilist ip'd, aga kuna kõik külastused on ühest piirkonnast, siis oleks suht ebaloogiline, et nii tihti eksib minu aadressile keegi Norrast ja kogu aeg vaid ühest piirkonnast.

Aga pole hullu - siinkohal tervitused Norramaale ja ühe tuules ka parimad soovid trollidele!

*
Kirjutise mõte on aga selles, et kuigi ma tegin oma blogile eraldi lehe "Vastukajast" (seda on lehe ülaserva vaadates isegi näha), siis ei ole ma mingit kaja seni saanud. Isegi kaja poega mitte. Samas näitab mu analüütikaprogrammikeste kogum, et siin ikka käiakse. Kommentaare tuleb suhteliselt vähe ja nende põhjal on üsna keeruline teha järeldusi, millistel teemadel ma rohkem, millistel vähem kirjutada võiksin.

Seega - PLIIIIIIIIIIIIIIIIS - vastukaja on oodatud!

Ninaga seina...

Hommikul linna poole astudes mõtlesin kombele kõige üle viriseda. Seda teen ma tõesti palju. Lohutus, et seda teeb enamus mu rahvuskaaslasi, ei mõju üldse positiivsena ega vabanda ka minu käitumist.

Vihkan külma. Miks kurat see talv nii külm peab olema? Miks kurat seda lund peab nii palju olema? Mis kuradi talv see selline siin Eestis on?!

(Paar aastat tagasi... Vihkan seda vihma! Külmem võiks olla. Miks kurat seda lund nii vähe on? Mis kuradi talv see selline siin Eestis on?!)

Ja nii iga asjaga - küll on palav, küll on külm; küll on vähe või siis liiga palju. ALATI saab viriseda.

Ja täna hommikul tabasin end samuti mõttelt, et miks see ilm nii kuradi külm peab olema ja... Stopp! Õnneks sain veel tänaval piduri peale ja loobusin sellisest mõttest. Pöörasin asja pigem enda vastu: miks sa, W., ise nii idioot oled, et sellise ilmaga isegi mütsi pähe ei pane???

Mnjah! Asjale niipidi vaadates ei olegi probleem ilmas, vaid mu enda rumaluses. Sai ju Raekoja platsi nänniturult karvane läki-läki ostetud ning praegu on see ju ainult minu teha, kas ma panen selle miinus kahekümnese külmaga pähe või mitte. (Kusjuures mütsi ostsin vaid seepärast, et mul oli vanalinnas külm, kui temperatuur oli miinus seitse :) )

Mõtted virisemisest ei tekkinud vaid külmast. Eile õhtul sai seda virinateemat läbi eutanaasia-teemalise arutluse natuke lahatud (te ei taha teada!) ja siis tuligi välja see, et minu hommikused virisemised on lihtsalt my style, millest ma elu kvaliteedi nimel peaksin tegelikult kiiresti vabanema. See, et ma kella üheteistkümneks juba enam-vähem naeratavas meeleolus olen, tuleneb vaid sellest, et olen eelnevate tundide jooksul jõudnud juba kõikvõimalikel ja -võimatutel teemadel negatiivseid arvamusi avaldada. Nobody's perfect!

Aga jah - miks see kuradi talv nii külm peab olema?!

Me elame Eestis, sellepärast.

PS Miks  "Ninaga seina"? Sest tuppa jõudes torkasin oma nina seina külge kinnitatud radiaatorisse...

kolmapäev, 23. veebruar 2011

Küsimus - Spørsmål

Hvem er den norske, som jevnlig går til å se meg?


Mida iganes see ka ei tähendaks? :D

Mainekujundus bloginduses (sisekujundusega seotult)

Eile kirjutasin reklaamimaigulise teksti sisekujundaja Katariina Kalda koduleheküljest Home For Soul ning täna hommikuks on siis tulemused teada. Piisas ühest kirjest, et Google otsingumootoris otsingusõnaga "sisekujundaja" Katariina tulemuste teisele lehele saada. Ning kui panna otsingusse "sisekujundus sisekujundaja", siis on tegemist juba esilehe kuuenda tulemusega.

Siit järeldus, et piisava tahtmise juures saab ka suhteliselt kuluvabalt üsna mõjuvat reklaami teha. Loomulikult omab sellisel puhul tähtsust ka kirjutatud teksti kvaliteet ning edaspidi püüan sellele ka kõvasti rohkem tähelepanu pöörata. Eile oli tegemist, nagu ma seda juba ka mainisin, lihtsalt väikese uuringuga. Samas sai nimetatud sisekujundaja lehekülg minu blogist üle 10 külastuse. Hea.

Reklaam töötab.

Teine põhjus, miks ma selle uuringu ette võtsin, oli soov hakata mainekujundajaks. Mitte pikas perspektiivis, aga ühe konkreetse juhtumi puhuks. Olen küll enamuses kirjutaja, kes tekste kirjutab, ent soovi korral võin olla ka Griša, teie isiklik õnnetus. Sel moel olen näiteks saanud juba raha selle eest, et ma oma asju EI kirjutaks.

Praegusel juhul on üks suhteliselt huvitava nimega ettevõte hakanud sigatsema ühe väga lähedase inimesega ning nõnda ma otsustasingi kasutada oma blogi selle ettevõtte mõjutamiseks. (Praegunegi tekst on on tegelikult rohkem tulemuste analüüs juhuks, mis võib juhtuda, kui ma näiteks täna natuke enne tööpäeva lõppu (mis on blogide kõige tihedam külastusaeg) otsustan avaldada kirje juba selle ettevõtte nime kasutades (+ mõned valitud märksõnad). Samuti aitaks kaasa blogikirje linkimine Facebook'is, kus hoolivad inimesed selle juba edasi jagaksid. 

Kuna hetkel on Google otsingumootoris selle ettevõtte X nime trükkides tulemeid üsna vähe, siis ei oleks mingit probleemi oma mainekujundustekst saada otsingumootori esilehele :) Ja edaspidi näeks selle firma kohta infot otsijad seda päris hõlpsalt. Mida ongi vaja saavutada.

Seega - mainekujundus ja/või mainehävitus on võimalik ka lihtsalt blogides.

Kõik baseerub ju minu blogi slõuganil - verba volant, scripta manent. Öeldu kaob, kirjutatu jääb.

teisipäev, 22. veebruar 2011

Hommikused uudised ja pärastlõunased järeldused

Teadjamad teavad, et käisin eile üle mitme aasta sportimas. Sain võrkpalli mängida, mis on iseenesest ju hea uudis.

Ja otsekui tellitult räägiti täna hommikul Sky+ raadios teemal, mis mõjub tööle hästi. Mingi 60+ protsenti inimestest oli arvamusel, et sport tõstab töövõimet.

Praegu istun laua taga ja mõtlen voodile ja tekile ja magamisele. Põhjuseks justnimelt sport. Sest mulle on juurde tekkinud umbes 200 uut lihasekest, mis võistlevad valutamise eelisjärjekorra pärast, võttes samas ära suure osa minu keskendumisvõimest. Seega ei ole sport tööle hea. Vähemalt ei olnud eilne.

Muidugi on see alguse asi ja eks pärast järgnevaid kordi läheb asi lihtsamaks, aga täna ma vaidlen.

Võrkpall on võrratu - kuni järgmise hommikuni...

Home For Soul - sisekujundaja ja sisekujundus

Ma ei tea, kas mu juhuslikud blogi külalised on juba märganud, aga Teie silmadest veidi paremale jääb üks väike pildike, mille alla on peidetud lingike internetileheküljele www.homeforsoul.com.

Tegemist siis sisekujundaja Katariina Kalda isikliku projektiga, mis peaks tooma (ja on juba tegelikult ka toonud) rohkem tähelepanu tema erialasele tegevusele - sisekujundusele.

(PS  - kasutan siin rohkelt märksõnu, et kui Google lõpuks mu blogi ka nende sõnade järgi üles leiab, siis on see positiivseks reklaamiks ka Katariinale. Tegemist ongi järjekordse veebiuuringuga läbi mu ajaveebi. [Eelmine kord, kui tegin uuringut võistlemaks google.ee makstud viidetega, siis sain oma viidetega juba suht lähedale makstud reklaamile])

Aga Home For Soul? Tegemist on nunnu kohaga selle iseloomustava sõna kõige paremas tähenduses ja nunnunduse peamiseks põhjuseks on kindlasti Katariina niivõrd isiklik lähenemine selle lehekülje loomisele (lisaks sellele, et ta on selle ka ise valmis teinud). Sama isiklikult läheneb ta oma tööle ka sisekujundajana, mida mina peangi tema kõige suuremaks plussiks, sest nõnda saab ka sisekujunduse tulemus parem.

Kuigi hetkel saab tehtud tööde leheküljel näha vaid pilte Katariina Kalda varasematest töödest, siis lähinädalatel ilmuvad sinna juba ka uued pildid eelmise aasta lõpul ja sel aastal valminud projektidest.

Samuti on mõtetes idee hakata kirjutama uudiseid ka sisekujunduse vallast, aga selle kohta ei ole veel täpset ajagraafikut valmis tehtud.

Seega - külastage Home For Soul'i ning võib-olla avastate, et vajate ehk Teiegi sisekujundaja nõuannet või teate kedagi, kes tunneb vajadust sisekujunduse järele.

Anonüümsusest - lihtsalt teade

Mitte, et ma pahane v ennast puudutatuna tunneksin - selleks on ikka kõvasti rohkem vaja, kui minu ego suurusele või väiksusele rõhuda (sest pean end ise väga egoistlikuks inimeseks) -, aga selleks, et inimesed õpiksid ka aktsepteerima seda, et avaldatud sõnades eest tuleb ka vastutada. Muidu on tegemist mingi Delfi kommentaariumiga, kus keegi eriti ei mõtle, mida suust välja aetakse. Seega kokkuvõtteks - võtsin oma blogist maha võimaluse anonüümseid postitusi panna.

Seega ootan edasi komme neilt, kes julgevad ka allkirjastada...

esmaspäev, 21. veebruar 2011

Ei teagi, kas...

Üks samm korraga.

Või üks hüpe, kui võtta arvesse, et lähen täna üle väga pika aja taas võrkpalli mängima. Ma juba kujutan ette, kuidas homme jalad ja muud liikuvad kehaosad tuld välja löövad. See ongi spordi üks parimaid pooli - tunned, et oled midagi teinud; tunned nii, et ei ole mingit soovi hommikul voodist üles tõusta, aga voodisse ka jääda ei saa, sest muidu see valu ei lähegi ära...

Aga lahe - mulle meeldib. Muidugi tuleb kiiresti välja mõelda, kust ma nüüd need sportimiseks vajalikud riided kahe tunniga välja sebin...

reede, 18. veebruar 2011

Norides ja nääksudes.. F*** pankadele!

Mitte, et ma teaks, mida tähendab "nääksudes", aga see polegi peamine. Lihtsalt jälle kopp ees asjast, mis on mind juba viimased viis aastat närvi ajanud.

Ma ei taha pankasid toita. Ma ei taha, et mu rahad panka kantaks; ma ei taha oma raha väljavõtmise eest 30 krooni, praegu vist 2 eurot maksta. Ma tahan, et ma saaksin oma asju sularaha eest toimetada ilma, et ma peaksin selle eest mingile kolmandale (juriidilisele) isikule protsenti maksma.

Ühekordselt ei ole see palju, ent aasta peale tuleb sellistest pisimaksudest nii korralik summa kokku, et ma saaks selle eest juba väiksema peo korraldada või Moonmaidi rikkalikule lõunasöögile viia.

Ja ma ei taha kuulata mingeid armetuid selgitusi teemadel, miks on läbi pankade ilusam ja lillelisem. Ei ole, sest mina maksan nende lillede ilu eest, mida ma isegi tellinud ei ole.

Et tegemist ei ole alusetu jutuga, siis saades 9 kuud töötutoetust, olen iga kuu selle raha väljavõtmise eest tasunud 30 krooni, mis teeb kokku 270 krooni, mille eest ma saan TEGELIKULT ka Peppersackis suure prae ja kaks head õllet. Ja selle raha olen ma tasunud vaid selle eest, et ma oma raha võtan. Kuna mul pangakaarti ei ole, siis muud võimalust ei ole oma raha kasutamiseks. Ja ei tahagi.

Tahan oma raha ilma, et ma peaksin selle eest mingeid ettevõtteid toitma!!!

Mõte Mardist

Mart saatis mulle lepingu, mida ta IiiErrElli nimel soovib minuga sõlmida. Kirja sain ilusalt aadressilt eesnimi.perekonnanimi@irl.ee.

Kui hakkasin aga vaatama, kas ma talle ka ilusti vastuse saan saata, siis tabas mind pettumus. Kui ma vajutan nupule Vasta, siis läheb mu kiri aadressile Mart Laar support-bxu6wpxbfq8y0mau6cy8tqckufy69t@mail.irl.ee, mis tähendab seda, et selle vaatab läbi keegi teine, mitte Mart isiklikult.

Siit küsimus - miks saadab Mart mulle enda allkirjaga kirju, kui ta ise ei taha saada minu allkirjaga vastust?

... and he lost one vote...

esmaspäev, 14. veebruar 2011

Ajast, mis on möödunud

Üle pika aja on blogi lehekülg ette sattunud ning proovin siis ka paar sõna kirja saada.

Aasta alguse suur kirjutamistuhin kadus koos sattumisega nelja seinavahel pakutava hoolduste täispaketi saamisega. No mida sa ikka oskad tänapäeva haiglast kirjutada, kui vaid seda, et ega neil tegelikult suurt aimu olnud, miks ma järsku lumehanges istet võtsin. Vähemalt sai endal hunniku analüüside järel selgeks, et kopsud veel peavad. Teatud hetkeni.

Tagantjärele mõeldes peaks haigla küll selline koht olema, kus igavusest vist muud ei teekski, kui ainult kirjutaks, aga võta näpust - miskipärast ei olnud mõtteid ja kui need juhtusidki tulema, siis tavaliselt keset palatinaabri suhteliselt katkematut juttu ning vaid viisakusest ei hakanud ma poole tema sõna pealt arvutit tööle panema.

Mõned huvitavad tähelepanekud tegin aga küll:

* enamus personalist oli tore ja tugeva aktsendiga
* enamus suitsetajatest, keda ma suitsuruumis nägin, olid personali hulgast
* enamus haigeid olid depressiivsed
* ja padjad olid ka väikesed

Ma saan aru, et masendus haiglasse sattumise pärast on mõistetav, aga võib-olla oli see masendus põhjustatud vaid patjadest või toidust. Tänu palatinaabri kokastaažile ja arenenud maitsemeelele sain mina tavaliselt kohe kaks toiduportsjonit. Kvaliteet oli küll allapoole madalat, ent minevik on õpetanud hea omaduse näha viletsa välimuse ja maitse taga ka muud - täistopitud kõhust tingitud head enesetunnet ja und.

Vabanedes suhteliselt normaalse disainiga pidžaamast ei tulnud mu kirjutamistung siiski tagasi. Pigem sain hoo sisse lugemisega. Ostsin endale üle paari-kolme aasta esimese ajakirja!

Pärast esimese paari lehekülje takerduvat lugemist tuli hoog sisse ning nagu mul tavaliselt kombeks igast asjast sõltuvusse sattuda, siis ootan praegugi käte värisedes uut kuud ja uut numbrit. Hea ajakirjandus ei ole veel kadunud. Täna reklaami ei tee.

Kõik muu on hea. Hetkel.

Päikest!