Ninaga seina...

Hommikul linna poole astudes mõtlesin kombele kõige üle viriseda. Seda teen ma tõesti palju. Lohutus, et seda teeb enamus mu rahvuskaaslasi, ei mõju üldse positiivsena ega vabanda ka minu käitumist.

Vihkan külma. Miks kurat see talv nii külm peab olema? Miks kurat seda lund peab nii palju olema? Mis kuradi talv see selline siin Eestis on?!

(Paar aastat tagasi... Vihkan seda vihma! Külmem võiks olla. Miks kurat seda lund nii vähe on? Mis kuradi talv see selline siin Eestis on?!)

Ja nii iga asjaga - küll on palav, küll on külm; küll on vähe või siis liiga palju. ALATI saab viriseda.

Ja täna hommikul tabasin end samuti mõttelt, et miks see ilm nii kuradi külm peab olema ja... Stopp! Õnneks sain veel tänaval piduri peale ja loobusin sellisest mõttest. Pöörasin asja pigem enda vastu: miks sa, W., ise nii idioot oled, et sellise ilmaga isegi mütsi pähe ei pane???

Mnjah! Asjale niipidi vaadates ei olegi probleem ilmas, vaid mu enda rumaluses. Sai ju Raekoja platsi nänniturult karvane läki-läki ostetud ning praegu on see ju ainult minu teha, kas ma panen selle miinus kahekümnese külmaga pähe või mitte. (Kusjuures mütsi ostsin vaid seepärast, et mul oli vanalinnas külm, kui temperatuur oli miinus seitse :) )

Mõtted virisemisest ei tekkinud vaid külmast. Eile õhtul sai seda virinateemat läbi eutanaasia-teemalise arutluse natuke lahatud (te ei taha teada!) ja siis tuligi välja see, et minu hommikused virisemised on lihtsalt my style, millest ma elu kvaliteedi nimel peaksin tegelikult kiiresti vabanema. See, et ma kella üheteistkümneks juba enam-vähem naeratavas meeleolus olen, tuleneb vaid sellest, et olen eelnevate tundide jooksul jõudnud juba kõikvõimalikel ja -võimatutel teemadel negatiivseid arvamusi avaldada. Nobody's perfect!

Aga jah - miks see kuradi talv nii külm peab olema?!

Me elame Eestis, sellepärast.

PS Miks  "Ninaga seina"? Sest tuppa jõudes torkasin oma nina seina külge kinnitatud radiaatorisse...