reede, 27. mai 2011

Pensionärid

Ma armastan ja austan Teid!

Aga Te ei meeldi mulle bussis, kus Te vingute omavahel inimeste üle, kes Teile istet ei paku. Paar lihtsat soovitust:

1. Kui bussiuksed avanevad, siis ei ole vaja võidu bussitrepist üles joosta, enamjaolt isegi väljujaid maha laskmata. Selline Teiepoolne tegevus näitab, et vajadusel on Teil jõudu küll ning Teile ei olegi vaja kahe peatuse pärast istet pakkuda.

2. Ärge tehke bussi tagaosas nägusid, kui bussi ees on viis vaba kohta! Kui jõudsite trepist üles tormata, jõuate ka bussi etteotsa sprintida.

3. Jätke koolilapsed rahule! Ma ei räägi teismelistest, aga lastest, kes tulid just koolist oma mitmekilose ranitsaga. Nemad on terve päeva tööd teinud ja on väsinud. Kui sulle lihtsalt ei meeldi lapsed, siis planeeri oma jalutuskäigud ja turutreffid selleks ajaks, kui lapsed ei tule koolist (ja tööinimesed töölt) ning bussid on nagunii tühjad. Ja kui Te ikkagi edasi irisete, siis pidage meeles, et lastel on tunduvalt pikem elu ees, milleks on vaja jõudu säästa.

*

Minu tähelepanekud on selle põhjal, mida ma olen ise näinud. Näinud, et istet pakutakse neile (teen seda ka ise), kellel on tõesti raske seista ja trepist ronida. Kui ma aga näen, et penskar lihtsalt lolli nõrgukest mängib, siis ma ei viitsi isegi oma arvutikotti kõrvalistme pealt liigutada.

Ma tean - ma olen vastik! Who cares?! 

7 kommentaari:

Giga ütles ...

Väga õige! Penskarid on tõesti ühed ülbikud.

Anonüümne ütles ...

Aga teie vanaemad-vanaisad? No mis nad kuradid siis ülbitsevad - kas nii või?

W. Hocares ütles ...

Anonüümne (kes liigitatakse koheselt oma seisukohti mittekaitsvasse liigasse nagu teisedki anonüümselt kommenteerijad) tõi mängu vanaemad-vanaisad.

Kuigi mu enda vanavanemad on juba teise ilma kiirema transpordi teenuseid kasutamas, siis arvamus on ka selles suhtes olemas.

Esiteks, lp Anonüümne, ei olnud see kirje sugugi mitte ülbitsemisest, vaid sellest sisinal vingumisest pärast korralikku sprindikiirendust. Mul oli üsna konkreetselt välja toodud see grupp vanureid, kes mulle ei meeldi.

Ja kui mu enda vanavanemad midagi sellist teeks, siis ei käituks ma teisiti kui võõraste puhul.

Anonüümne ütles ...

Absoluutselt nõus. Olen ka mina näinud pilti, kus vanamutt kihutab kepiga kahte lehte pekstes bussi peale, tõugates inimesed peaaegu pikali ja kukub sees kurjalt karjuma, et talle istet ei pakuta. Inimesed hõõruvad vaikselt oma sinikaid ja lasevad vanakese istuma. PEAB ju austama. Oli tahtmine käratada, et krt, sinusugused peaksidki seisma.
Ja anonüümsele ütleks, et perekonnaga vanaemad nii julmalt ikka bussile minnes ei käitu. Mäletan, et minu vanaema oli väga kombekas daam. Kahtlustan, et need kepiga vehkivad eided on üksikud elust kibestunud mutikesed, kelle ainsaks rõõmuks ongi oma viha välja valamine noorematele.

neiud ärevil ütles ...

Just minu mõtted. Olen ammu seda tähele pannud.Vahel tundub, et neil on isegi rasedate ees eeliseid. Olen seda enda nahal kunagi tundnud, aga muidugi on ka erandeid ja õnneks on neid rohkem.

tavainimene ütles ...

Saate ise vanaks, eks siis saate aru. (Või siis ei saa.) Teatus vanuses tekivad inimesel nimelt aju töös iseärasused, mistõttu temasse tuleks suhtuda kaastundekoefitsiendiga. Ta tormab bussi peale sellepärast, et ta kardab maha jääda. Või ta kardab, et kui ta piisavalt kiiresti peale ei saa, hakatakse temaga kurjustama, et ta koperdab jalus. Või siis ta ei suuda üldse enam oma tegevust ja jõuvarusid kuigi arukalt planeerida. Vihane vehklemine ja vingumine võib ka vabalt olla märk algavast dementsusest, mis toobki sageli kaasa ärrituvust ja agressiivsust. Reibas ja terve vanaduspõli kõrge eani on rohkem õnneasi.

Mirri ütles ...

Tavainimese kommentaar on asjalik. Ma pole kunagi aru saanud sellest tigedusest vanema põlvkonna suhtes. Sõidan iga päev linnabussis. Haruharva on kaasasõitjaks mõni pretensioonikas mutike või ätike. Jumal nendega! Lärmavaid ja kaasasõitjaid häirivaid inimesi satub ikka bussi ja seda mitte ainult pensionäride hulgast. Nooremaid võiks ju korrale kutsuda, ehk tuleks kasuks, aga vanade puhul on tõesti asi mõtteta. See võib olla lihtsalt paratamatu ealine iseärasus, mis mõnele vanainimesele juurde tekib.