kanepisse peidan oma mured
oma mustad mõtted
hingehaigused
kaovad need kui sügisesed kured
kaugustesse mõõtmatuisse
ära hingest
peast ja kehast
õigsuses ei ole kindel veel
kuid sammu astun
võtan kanepi
ja tardun
korraks
vaid südamelöögiks
veel kõhklen, et kas ainus see tee
mis rahuni viib
ja selgus
taas haaran siis
kanepist, mis punutud on nööriks
PS ... --- Mõtted, mis tulid tegelikult seoses rongidega ja proosaga, ent esmailmingu said need siiski nõnda
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar