teisipäev, 19. jaanuar 2010

Kalameestest...

Kui kõike ümbritsevat negaiivsust mitte arvestada, siis on uus aasta alanud suhteliselt positiivselt. Aastatepikkune võitlus on lõpuks ühele poole saanud ning hetkel peaksin ma kuuluma võitjate poolele. Kindlasti eksisteerib võimalus, et mingil hetkel võib tulla selline ootamatu tagasilöök või varirünnak, aga vähemalt praeguseks on pea kaheksateistkümne aasta pikkune sõda raugenud ja ma ei suitseta enam.

Juba seitse neetud päeva :)

Tegemist ei ole mingi uusaastalubadusega, kuigi see oleks nii nunnu, pigem tuli kopp ette. Ikka päris korralik ekskavaator kohe. Ja kindlasti ka rahaline võit, mis asja juurde käib...

*

Miks aga kalameestest? Mõte tuli seoses ühe ütlusega, kui ma täna Tallinnasse sõites mütsi silmadele tõmbasin ja oma kaassõitjaid täiega ignoreerida üritasin.

"Anna näljasele õng, mitte kala."

Või midagi sarnast - who cares?

Hea soovitus, mida nii sageli meelde ei tuletata ja praegugi on mu elus millegi sarnasega tegu. Püüan leida õnge, sellist suhteliselt odavat, aga ikka pakutakse mulle kala. Lesta ja forelli ja haugi ja puha. Õnge aga ei saa - mis sest, et kala kilohind on kolm korda kõrgem kui selle näruse õnge maksumus. Vist ei usuta mu kalapüügioskustesse...

Jah - ma ei ole võib-olla suuremat sorti kalamees (sellekohalise märkuse olen isegi oma CV'sse lisanud), kuid elamiseks vajaliku toiduse saan ma kohe kindlasti kätte. Võib-olla ei saagi ma kohe alguses selle viletsa õngeraasuga hakata forelle ja hauge taga ajama, ent mõne ahvena, särje või rääbise saan ikka konksu otsa ning sellest piisaks. Mis üle jääks, müüks maha ja investeeriks tulevikku, mil juba oma kogutud kalaraha eest spinningu osta saaksin ning alles siis suunduksin hauge lantima. Või forelle (kuna ma vilets kalur, siis ma tegelikult ei tea, kas landiga saab forelle püüda). Või haisid endid, kui tekib finantse juba isikliku jahi ahtrisse kinnitatud harpuuni või millegi muu taolise jaoks.

Praegu oleksin rohkem rahul enda püütud ja praetud ahvenaga (kas neid praetakse üldse?), kui võõrsilt saadud forellifileega.

Selline see elu juba kord on. Õnge omades saaksin ma söögiga arvestada iga päev; fileesid ja suitsulestasid peaksin aga iga kord uuesti küsima. See aga imeks täiega!

*

Praegu aga kala ja suitsu või suitsukala jutu juurest ära ja kartuleid koorima, et koori närida...

5 kommentaari:

fiilsiil ütles ...

Te leppisite Kamskiga kokku see´s suits-vabaks ürituses, et kohe nõnna ütel pääval sai alustus?? :P

W. Hocares ütles ...

Tegelikult ei leppinud me midagi kokku, aga samas - kokkusattumused on ju lahedad...

kamskiv ütles ...

Vau!
Respekt ja puha!

Tohib, ma rõõmustan Su poole!? ;)

audra ütles ...

Vau! sattusin lugema - üliinimlikult tubli ju! Kuidas tagasilõõkidega siiani on? :-)

W. Hocares ütles ...

Tagasilöök selline et ammu juba suitsetan jälle