Eelmine kirje jäi mul kuidagi poolikuks selle Bulgaaria kohustusliku kava kirjeldamisega ning tänu väikesele haigusevirele sain tänase päeva natukene vabamaks. Proovin nüüd siis nende inimeste tutvustamist jätkata, keda Bulgaariasse tulles peaks kindlasti kohtama.
Alustuseks siis Dimitri - meie "Kaliakra-Balchik" ekskursioonil lõunat pakkuva restorani omaniku poeg
Kunagises blogikirjes rääkisin siinsete politseinike kasulikkusest ja Dimitri oligi see, kes minu arvamusi oma sõnadega kinnitas. Lisaks lahedale ja väga sõbralikule iseloomule on Dimitri ka väga hea kokk ja suhtleja ning minu viimasel ekskursioonil korraldas ta meie turistidele ka päris ägeda kokkamisetenduse, mis pani pea kõikide fotoaparaadid tööle. Allpool ongi siis pilt sellest showst, mille ta korraldas.
Niih - järgmiseks siis Anna
Balchiki botaanikaaias, mis on siis rajatud Rumeenia kuninganna Marie soovil, asub ka Kuninglik Veinikelder ja Anna viib seal läbi meie turistidele mõeldud veinide degusteerimist. Oma lõbusa olemisega on ta võitnud meie turistide südameid juba hooaja algusest saadik ning teeb seda edukalt siiani.
Ka ametinimetus on tal huvitav - kuninglik nuusutaja. Ta ei tohi suitsu teha, alkoholi ja kohvi juua, parfüüme ega kosmeetikat kasutada, et mitte kaotada oma lõhnataju. Jah - ta ei ole isegi proovinud neid veine, mida ta meie turistidele pakub. Ja kui me temalt siis kord küsisime, mis on esimene asi, mida ta teeb, kui ta pensionile läheb (35-aastaselt), vastas ta pikemalt mõtlemata, et teeb omale make-up'i, joob pokaali šampust ja läheb diskoteeki (kuna siinsetes diskoteekides võib vabalt suitsetada, siis ei saa ta ka diskoteekides käia).
Järgmiseks - Stiljan.
Kivimetsa ekskursioonile minnes võib kohata sealset jutumeest, kes samuti kui Anna Balchikis, suudab oma olekuga meie turistid oma raudsesse haardesse saada. Rääkides kaasakiskuvalt Kivimetsa tekketeooriatest ja selle paigaga seotud legendidest, on Stiljan minu arvates selle lühikese ekskursiooni üks alustaladest, miks meie turistid on ka selle ekskursiooniga alati rahule jäänud.
Kohustuslike kohtadeni ei jõua ma ka vist täna nagu ma praeguseks juba aru saanud olen, sest üsna varsti pean ma hakkama jälle edasi liikuma.
Küll aga jõudsin oma pildistamishuviga viimaks ka nii kaugele, et suutsin pildi peale saada ka oma kolleegi Leena, kes on mind siin hakkamasaamisel väga palju aidanud. Tema on reisisaatjana töötanud juba kolm aastat.
Ja sellelt pildilt on hästi näha ka seda, et lisaks reisisaatja tööle peame me siin vahepeal ka lastehoidja ametit. Bulgaaria õhtul on tihti juhtunud seda, et kas siis mina või Leena valvame lapsi ajal, kui vanemad programmile tähelepanu pööravad.
Ja kuna mulle on alati meeldinud tuld pildistada, siis tegin seda ka viimasel Bulgaaria õhtul. Ja paar pilti tulid ka päris hästi välja.
Mnjah - Bulgaarias on küll väga soe ja palav, aga korraliku lõkkesoojuse vastu ei saa siinne palavus kuidagi. Armastan seda õiget tulesoojust. Olen vist liiga põhjamaine inimene selleks, et siinses kliimas pikemalt vastu pidada. Just sellel põhjusel ma veedangi igal Bulgaaria õhtul ka aega sealse lõkke ääres. Nii mõnus ja kodune tunne tuleb peale :)
Alustuseks siis Dimitri - meie "Kaliakra-Balchik" ekskursioonil lõunat pakkuva restorani omaniku poeg
Kunagises blogikirjes rääkisin siinsete politseinike kasulikkusest ja Dimitri oligi see, kes minu arvamusi oma sõnadega kinnitas. Lisaks lahedale ja väga sõbralikule iseloomule on Dimitri ka väga hea kokk ja suhtleja ning minu viimasel ekskursioonil korraldas ta meie turistidele ka päris ägeda kokkamisetenduse, mis pani pea kõikide fotoaparaadid tööle. Allpool ongi siis pilt sellest showst, mille ta korraldas.
Niih - järgmiseks siis Anna
Balchiki botaanikaaias, mis on siis rajatud Rumeenia kuninganna Marie soovil, asub ka Kuninglik Veinikelder ja Anna viib seal läbi meie turistidele mõeldud veinide degusteerimist. Oma lõbusa olemisega on ta võitnud meie turistide südameid juba hooaja algusest saadik ning teeb seda edukalt siiani.
Ka ametinimetus on tal huvitav - kuninglik nuusutaja. Ta ei tohi suitsu teha, alkoholi ja kohvi juua, parfüüme ega kosmeetikat kasutada, et mitte kaotada oma lõhnataju. Jah - ta ei ole isegi proovinud neid veine, mida ta meie turistidele pakub. Ja kui me temalt siis kord küsisime, mis on esimene asi, mida ta teeb, kui ta pensionile läheb (35-aastaselt), vastas ta pikemalt mõtlemata, et teeb omale make-up'i, joob pokaali šampust ja läheb diskoteeki (kuna siinsetes diskoteekides võib vabalt suitsetada, siis ei saa ta ka diskoteekides käia).
Järgmiseks - Stiljan.
Kivimetsa ekskursioonile minnes võib kohata sealset jutumeest, kes samuti kui Anna Balchikis, suudab oma olekuga meie turistid oma raudsesse haardesse saada. Rääkides kaasakiskuvalt Kivimetsa tekketeooriatest ja selle paigaga seotud legendidest, on Stiljan minu arvates selle lühikese ekskursiooni üks alustaladest, miks meie turistid on ka selle ekskursiooniga alati rahule jäänud.
Kohustuslike kohtadeni ei jõua ma ka vist täna nagu ma praeguseks juba aru saanud olen, sest üsna varsti pean ma hakkama jälle edasi liikuma.
Küll aga jõudsin oma pildistamishuviga viimaks ka nii kaugele, et suutsin pildi peale saada ka oma kolleegi Leena, kes on mind siin hakkamasaamisel väga palju aidanud. Tema on reisisaatjana töötanud juba kolm aastat.
Ja sellelt pildilt on hästi näha ka seda, et lisaks reisisaatja tööle peame me siin vahepeal ka lastehoidja ametit. Bulgaaria õhtul on tihti juhtunud seda, et kas siis mina või Leena valvame lapsi ajal, kui vanemad programmile tähelepanu pööravad.
Ja kuna mulle on alati meeldinud tuld pildistada, siis tegin seda ka viimasel Bulgaaria õhtul. Ja paar pilti tulid ka päris hästi välja.
Mnjah - Bulgaarias on küll väga soe ja palav, aga korraliku lõkkesoojuse vastu ei saa siinne palavus kuidagi. Armastan seda õiget tulesoojust. Olen vist liiga põhjamaine inimene selleks, et siinses kliimas pikemalt vastu pidada. Just sellel põhjusel ma veedangi igal Bulgaaria õhtul ka aega sealse lõkke ääres. Nii mõnus ja kodune tunne tuleb peale :)
1 kommentaar:
Võiks siia vabalt kirjuta, et olen üsna kade, kui paljude huvitavate inimestega sa oled selle aja jooksul tuttavaks saanud. Aga ei. Mul on hea meel, et sul õnnestus saada Bulgaarias reisisaatja töökoht. Sinus on liiga palju positiivsust ja heatahtlikust kui sa vähegi soovid seda teistele välja näidata(loe: näitad seda enamik ajast välja). Tule siis ikka kodumaale ka, me vajame sinusuguseid rõõmsameelseid inimesi ;). Ole tugev!
Postita kommentaar