Vanal tuttaval rannal, mitmeid kordi külastatud restoranis, ootamas oma kalasuppi, et süüa päeva esimene söök nii, et turiste lähedal ei ole. Kuidagi kummaline – olen nendega juba nii harjunud, et ei oskagi enam olla. Aga noh – õnneks on saatjaks seekord arvuti.
Kusjuures ma ei oska enama ettegi kujutada, kuidas ma eelmine aasta terve suve ilma arvutita olla sain. See – mnjah – oleks praegu suhteliselt võimatu. Aga siis oli töö ka ju täiesti uus...
Täna sai ka selle aasta teine Kaliakra ekskursioon ära tehtud. Tuli välja juba parem, kui eelmisel nädalal. Harjun... Ja rahvale tundus see ka meeldivat J See on hea.
Mingid kutsikad jooksevad siin terrassi kõrval. Bulgaaria kutsikad. Huvitav – kas neist kasvavad ka Todorid?
Üldiselt on Todoritega sel aastal juba nii palju anekdoote juhtunud, et ma peaks vahepeal sõna andma ka meie Todorile. Seda ma hakkangi vist lähiajal tegema. Kui ma endal kirjutamise hoo sisse saan.
Aga homme on jaanipäev. Ja mina – neetud! – ma olen Bulgaarias...
Burn, Eiffel Tower, burn!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar