Lugesin täna oma lemmikblogisid ja avastasin, et ühes on üles pandud pilt blogi hetkeseisust saidi blog.tr.ee top-sajas. Läksin siis vaatama - ja ennäe üllatust! - oligi teine seal. Vaatasin veel ringi ja nägin, et ei olegi see ainus mu loetavatest blogidest seal listis. On teisi seal veelgi.
Aga üllatus tabas mind siis, kui 89. kohalt avastasin väga tuttava nimetuse - enda oma nimelt. Siis oli küll reaktsioon, et mida kuradit. Kuidas nii? Tegin blogi küll rohkem kui aasta tagasi, ent aktiivselt hakkasin seda kasutama vaid mõned päevad tagasi, kui mu eelmine blogi, mida olin kasutanud umbes-täpselt aasta, otsad andis ega mingeid formaate rohkem ei tunnistanud. Kolisin siis ajutiselt blogspoti, kuni seal oma HTML'i korda saan. Ja siis - pärast nelja päeva kirjeid selline tulemus. wtf? Ei mõista...
Siit saab teha kaks järeldust. Kas neid tulemusi arvestatakse mingite üksikute päevade põhjal, sest vaid ühel päeval oli mul rohkem külastusi, kui vanal saidil; või on teistel ülejäänud blogidel veel vähem lugejaid... Peab huvi pärast jälgima hakkama, et sellele süsteemile pihta saada. Loomulikult oleks lihtsam lugeda kusagilt Korduma Kippuvaid Küsimusi, aga see oleks ju igav...
Nädalavahetus möödus imeliselt. Iga veedetud minut on väärt meenutamist, iga räägitud sõna kirjapanekut - ainest kogunes vähemalt kahe korraliku novelli jagu, mida peabki hakkama lähiajal kirjutama. Olgu - vähemalt mingid märksõnad peaks maha saama, sest hetkel on peamine tähelepanu suunatud oma teisele kogumikule, selle komplekteerimisele ja vanade lugude loetavamaks ümberkirjutamiseks. Avastastasin viimast tehes, et palju kergem on uut ideed korralikult otse paberile kirjutada, kui hakata vana, juba valmis kirjutatud lugu ümberkirjutamisega parendama. Aga noh - vaja seda teha ju on, sest mõned hea ideega lood on välja kukkunud nõnda, et idee ise on nii sügavale tühjade sisse mattunud, et ilma osutamiseta seda ei märgatagi.
Enamus tööst on muidugi lihtne - paar lõiku vähemaks või juurde ja valmis, kuid vähemalt üks lugudest on selline, kus algupärase idee ümber tuleb täiesti uued liha ja nahk vormida - kui kuueteistkümnest lugejast vaid kaks on jutu tegelikule ideele pihta saanud, siis on viga ikka minus (vastupidise suhtega on süüdi loomulikult lugejad, kes ei viitsinud keskenduda :) ) Seega hetkeliste arvestuste järgi on isiklikku toimetamist veel paari töönädala jagu, millest enamuse võtab see üks mainitud miniatuur ja samuti tuleb üks triloogia veel üheks teoseks kirjutada, mis on ka paras ettevõtmine. Kolmest ajaliselt järgnevast novellist üht novelli on võimatu kirjutada, jutustuse jaoks tuleks aga materjali kõvasti juurde lisada. Ei tea - plaan on, aga kas selle ka teostan, ei ole veel kindel.
Muidugi võiks hakata ka aktiivsemalt tööd otsima, ent kes seda kuulnud on, et kellatööd tehes rikkaks on saadud. Khm - kirjutades pole Eestis kah veel rikkaks saadud, aga vähemalt teen ma seda, mis mulle meeldib :)
Aga üllatus tabas mind siis, kui 89. kohalt avastasin väga tuttava nimetuse - enda oma nimelt. Siis oli küll reaktsioon, et mida kuradit. Kuidas nii? Tegin blogi küll rohkem kui aasta tagasi, ent aktiivselt hakkasin seda kasutama vaid mõned päevad tagasi, kui mu eelmine blogi, mida olin kasutanud umbes-täpselt aasta, otsad andis ega mingeid formaate rohkem ei tunnistanud. Kolisin siis ajutiselt blogspoti, kuni seal oma HTML'i korda saan. Ja siis - pärast nelja päeva kirjeid selline tulemus. wtf? Ei mõista...
Siit saab teha kaks järeldust. Kas neid tulemusi arvestatakse mingite üksikute päevade põhjal, sest vaid ühel päeval oli mul rohkem külastusi, kui vanal saidil; või on teistel ülejäänud blogidel veel vähem lugejaid... Peab huvi pärast jälgima hakkama, et sellele süsteemile pihta saada. Loomulikult oleks lihtsam lugeda kusagilt Korduma Kippuvaid Küsimusi, aga see oleks ju igav...
Nädalavahetus möödus imeliselt. Iga veedetud minut on väärt meenutamist, iga räägitud sõna kirjapanekut - ainest kogunes vähemalt kahe korraliku novelli jagu, mida peabki hakkama lähiajal kirjutama. Olgu - vähemalt mingid märksõnad peaks maha saama, sest hetkel on peamine tähelepanu suunatud oma teisele kogumikule, selle komplekteerimisele ja vanade lugude loetavamaks ümberkirjutamiseks. Avastastasin viimast tehes, et palju kergem on uut ideed korralikult otse paberile kirjutada, kui hakata vana, juba valmis kirjutatud lugu ümberkirjutamisega parendama. Aga noh - vaja seda teha ju on, sest mõned hea ideega lood on välja kukkunud nõnda, et idee ise on nii sügavale tühjade sisse mattunud, et ilma osutamiseta seda ei märgatagi.
Enamus tööst on muidugi lihtne - paar lõiku vähemaks või juurde ja valmis, kuid vähemalt üks lugudest on selline, kus algupärase idee ümber tuleb täiesti uued liha ja nahk vormida - kui kuueteistkümnest lugejast vaid kaks on jutu tegelikule ideele pihta saanud, siis on viga ikka minus (vastupidise suhtega on süüdi loomulikult lugejad, kes ei viitsinud keskenduda :) ) Seega hetkeliste arvestuste järgi on isiklikku toimetamist veel paari töönädala jagu, millest enamuse võtab see üks mainitud miniatuur ja samuti tuleb üks triloogia veel üheks teoseks kirjutada, mis on ka paras ettevõtmine. Kolmest ajaliselt järgnevast novellist üht novelli on võimatu kirjutada, jutustuse jaoks tuleks aga materjali kõvasti juurde lisada. Ei tea - plaan on, aga kas selle ka teostan, ei ole veel kindel.
Muidugi võiks hakata ka aktiivsemalt tööd otsima, ent kes seda kuulnud on, et kellatööd tehes rikkaks on saadud. Khm - kirjutades pole Eestis kah veel rikkaks saadud, aga vähemalt teen ma seda, mis mulle meeldib :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar