Elu ristteed on sellised kohad, kus sa korraks seisatad ja mõtled möödunule, võtad arvesse kogutud kogemusi ja teed nende põhjal järelduse, millise suuna sa peaksid sellel järjekordsel ristil tegema. Loogika ütleb, et mida rohkem on neid kogemusi minevikust, seda õigemad peaksid olema edaspidised otsused, ent võta näpust! - alati ei ole see nii.
Vähemalt nii palju olen ma enda kogemustest selgeks saanud. Justnimelt kogemustest nende ristmike põhjal. Ikka ja alati teen ma järjest ekslikemaid järeldusi ja jõuan otsapidi aina hullematele radadele. Miks?
Räägitakse karmast, millesse ma seni eriti uskunud ei ole, kuid mida aeg edasi, seda enam tundub mingi ebaõnn mind jälitavat. Või siis rumalus. Väga rumalaks ei ole ma end seni veel pidanud, aga peab vist ka selles suhtes oma vaated üle revideerima. Järsku olen ma kusagil väga põhjalikult puusse pannud?
Siiski tundub ebaõnne süüdistamine ja sellest lähtuvalt ka karma olemasolu tunduvalt lihtsama lahendusena. Ei saa ju olla, et kõik järjestikused otsused on valed. Pigem on ikka asi õnnes, mida ei ole. Siinkohal meenub kohe Larry Niveni raamat "Rõngasplaneet", kus üheks kandvamaks teemaks oli seos õnne ja geneetika vahel (olen seda teost vist korra oma blogis juba maininud). Kui seda teooriaks aluseks võtta, siis minu geenides on elus läbilöömiseks vajaliku õnne osakaal nullilähedane. Samas - võttes arvesse tulemusi videopokris, siis võib ka geneetilist õnne liigitada mitmesse rühma, sest mänguõnne tundub geenides ikka natuke olevat (tänu sellele olen leidnud ka ühe parematest sõpradest ja see ei ole mitte mänguhasart, mida ma siin sõbraks nimetan).
Igatahes olen praeguseks hetkeks jõudnud jälle mitmele paralleelsele ristmikule, kust väljub enam kui kaks haruteed ja otsused, mida suuna valikul teha tuleb, on suhteliselt keerulised. Mida ja kuidas professionaalselt otsustada, milline otsus vastu võtta oma aadressile mõeldes, kuidas liikuda edasi eneseteostuse teemadel?
Viimasele küsimusele on vastus vist peaaegu leitud, sest esimesed sammud sellel suunal olen ma juba teinud. Nüüd jääb üle veel vaid kahele arusaadavad lahendused leida.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar