reede, 20. veebruar 2009

*****************************************

Hingetõmme sügav
lina kägardatud peos

juuksekihar padja peal

öö on alles eos
kuukiir aknast põrandale langeb
jalutad sa seal

muinasjutuvalges

voodi heidad taas
embusesse

uued hetked
särasilmad
punapõsed

öö naeratust on täis
õnn

*

sama valgus samalt kuult
samal hetkel

eemal sinust

armastades

1 kommentaar:

Anonymous ütles ...

Naine,kellest loodud on see luule, õnnelikeimaks end peab neil öödel. Väärtuslikeimaks peab igat hetke. Usu,meid õige pea ka tunneb päike! Sa ju tead!