reede, 5. august 2011

Poolteist kuud

Poolteist kuud on möödas ajast, mil ma Unico'st ära tulin ning hoolimata tekkinud vabast ajast ei ole ma midagi veel oma blogisse kirjutanud. Võiks ju arvata, et kirjutamisaega on rohkem ja seda ongi, ent miskipärast kadusid ka soovid midagi kirjutada.

Mida ma olen siis selle vaikse aja jooksul saavutanud?
  • Olen oma vanuse aastanumbri ära vahetanud - nüüd tähistab seda number 34.
  • Lõpetasin projekti Mauruse pubiga. Sain valmis selle menüü kujunduse ning vähemalt ma ise arvan, et tulemus tuli täiesti normaalne.
  • Tegin plakatite ja flaierite kujunduse Puurmani Päästeameti ja Perepäevale - lihtsalt heast tahtest, selle eest raha saamata.
  • Eelnevaga seonduvalt õppisin ära ka bännerite tegemise nagu on näha mu blogi uuest, vilkuvast päisest ja samuti ka Home For Soul'i reklaamist.
  • Samuti sai aidata Katariinal teha uus kujundus tema kodulehele.
  • Sain enda kodulehe nii kaugele, et sain selle lõpuks ka normaalselt üles panna. www.lordofmagi.net domeen on mul koos majutusega olnud juba eelmisest sügisest saati, kuid töö Unico's kaotas kõik võimalused isiklike huvide ja hobidega tegelemiseks.
  • Olen kandideerinud mitmele huvipakkuvale töökohale. Kuna raha tänapäeval eriti ei maksta, siis olen püüdnud leida midagi sellist, mida tehes saaks õhtuti ka enda asjadega tegeleda. Varem oli enamus õhtustest mõtetest seotud töö, raha ja kõige needmisega.
  • Kuna aega on palju olnud, siis olen mänginud ka pokrit. 7. augustil toimub $ 100 000 fondiga freeroll, siis olen selleks harjutanud. Kuna sisseostuta turniiride mäng on esimesed tunnid väga riskantsed (sest kellelgi ei ole vaja karta mingit kaotust), siis minu harjutamised ongi olnud ellijäämise kursused neist ekstreemsetes :) oludes. Pühapäevasel turniiril on 25000 osalejat ning seepärast teeb üks eilne proovimäng eriti head meelt. Osalesin PokerStarsi freeroll'il, kus oli 22444 osalejat ning jõudsin seal 587. kohale (kuigi eilsel turniiril sai vaid esikoht auhinna, saaks minu eesmärkturniiril selle koha eest juba 40 $ - minu eesmärk on aga vähemalt 50 parema sekka jõuda). Lisaks sellele tuli eile veel kolm mängu normaalselt - 2273st osalejast 312. koht, 1763st 106. ja 1956st 146. Aga paar päeva on veel harjutamiseks aega :)
Kui ma need asjad siia nüüd kirja sain, siis tundub, et midagi on ikka selle aja jooksul tehtud. Ilma kirja panemata ei saanud ma ise veel hommikul aru, et ma midagi teinud oleks. Kummaline - kuidas ununevad asjad, kuidas tunduvad need oma tähtsuse kaotavat kohe, kui oled need valmis saanud ja lukku pannud.

Praeguses olukorras, kui ma tööd otsin, siis vahepeal tööpakkumisi vaadates tundub, et mul pole mingeid oskuseid ega kogemusi, mille alusel ma võiksin üldse kuhugi kandideerida. Kõik see, mis on kusagil tehtud, tundub nii kauge ja võõrana nagu ei tohikski neid enam enda nime all kasutada. Miks? Ma ei tea...

Motivatsioon? Motivatsiooni nagu oleks. Aga kui ma peaks kirjutama mingit motivatsioonikirja, siis on kramp ning julgus otsas, sest ma ei näe põhjuseid, miks peaks justnimelt mind valitama. Ja ometi pean ma ennast kirjutajaks, kellel peaks selliste asjade kirjutamine veel eriti lihtne olema.

Kuna mu CV's on olemas ka mu blogiaadress, siis võib seda mõni võimalik tööandja lugeda. Ja sellest kirjest siin võib aru saada nagu ma ei usuks enda võimetesse. Ometi ma teen seda. Lihtsalt ma ei oska ennast reklaamida.

Siit tulebki paradoks. See, et ma ennast reklaamida ei oska, ei tähenda veel seda, et ma üldse reklaamida ei oskaks. Oskan, aga mitte ennast. Mulle ei meeldi ennast ise kiita, mulle meeldib, kui seda teevad teised.

Sama probleem on mul ka raha küsimisega - ma ei oska endale ja/või enda teenuste eest raha küsida, aga samas saan ma suurepäraselt hakkama, kui asi puudutab teiste inimeste rahade kättesaamist.

Igatahes ma usun endasse ja oma võimetesse, lihtsalt ma ei oska ennast veel piisavalt hästi müüa. Ma tean, et saan peaaegu iga asjaga hakkama vähemalt sama hästi kui minu konkurendid oma parimatel päevadel, aga ma ei oska sellest piisavalt hästi rääkida. Võib-olla seepärast ma kõike seda siia kirjutangi.

Mul hakkab kett maha käima, kui ma millegagi pidevalt ei tegele, ütles mulle Katariina. Miskipärast ma arvan, et tal on õigus. Töötades veel täiskohaga jõudsin ma ühe päevaga rohkem ära teha kui praegu terve kuuga. Iga saavutus - isegi kui see oli tööandja arvates jama - andis mulle tahet järgmine asi veel kiiremini ja paremini valmis saada.

Mis edasi?
  • Raha teenida
  • Kirjutada
  • Kujundada
  • Olla rahul oma eluga
  • Ok - rohkem raha teenida, sest ilma selleta hakkab kõik lagunema.
Raha ei tee õnnelikuks, aga raha annab sulle vabaduse tunda end õnnelikuna.

Kommentaare ei ole: