reede, 8. mai 2009

Uues, äsjaalanud päevas

Fööniksid ruulivad. Võtavad rooli pihku ja keeravad, kuidas aga ise tahavad. Mitte, et mul midagi selle vastu oleks.

Kuidagi kummaline on kirjutada. Mõtted on kõik kusagil mujal, kaugel eemal, pehmes soojuses... Peaks vist isegi teki alla minema, arvab mu keha, aga mõistus soovitab veel natuke oodata, et üks korralik turniir üle väga pika aja lõppfaasi mängida. Ja siisn ma siis vaidlen endaga. Mõistus soovitab kehalt üks kange kohv keeta, ent keha laiskus ei vii mind kuidagi pliidini, et seal neid kohvi valmimiseks kohustuslikke liigutusi sooritada.

Võitlus keha ja vaimu vahel. Lahe :)

Ootan tänase päeva hommikutundide saabumist lootes, et see muudab elu veelgi enam, kui tegi seda eilne. Lootes, et need muutused oleksid positiivsemad kui eilsed. Lootes, et hakkasin liikuma õigesse suunda. Lootes, et eilsed probleemid leiavad lahendused, mis ei haava kedagi.

Lihtsalt lootes...

Lihtsalt lootes, aga ka valmis tegutsema. Eile välja minnes tundsin üle pika aja endas jõudu, et edasi liikuda, et midagi teha, midagi muuta.

Hea.

Kommentaare ei ole: