Elu meistrikojas
sa õppisid kunsti
Kristallpokaal
selle särasse panid sa enda
oma mõtted ja soovid
unelmad
kingiks talle,
kes hoolib
oma süütuse
toetavaks jalaks
oma armastust
pokaali
täis sa valad
ulatad mulle
seistes mu ees
võtan vastu
su kingi
su elu
rüüpan
sülitan
pokaali minema viskan
puruneb miljoniks killuks see
lahkudes kehitan õlgu
muigan
"Who cares?!"
*
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar