Elus on tihti nii, et hommikul voodis ärgates ja silmi avades tunduvad asjad teisiti, kui paistsid need õhtul. Mitte, et muutused oleks suured, ent päevade jooksul kogutud informatsioon saab vaikselt settida ja oma õigele kohale paika loksuda. Enamjaolt on ka teada, kust sellised muutused arvamuste erinevustes, kuid mõnikord jäävad need närima.
Hea on, kui saad oma peas kummitavad erinevused lahendatud. Vastasel juhul võivad need veel pikaks-pikaks ajaks virvendustena pähe jääda. Aga võib ka juhtuda, et nende settinud arusaamiste uued mõistmised teevad veelgi rohkem haiget kui esialgne segadus.
Ja siis istud sa arvuti taga, kuulad head muusikat ning mõtled oma edasistele tundidele; mõtled, kuidas peaks nüüd oma uute teadmiste ja arvamustega edasi liikuma ja kas on üldse kunagi võimalust, et sa unustad mineviku. Ega vist.
Jääb üle vaid leppida, sest leppimine tundub olevat kõige väiksem hind võrrelduna alternatiividega.
*
Kelmused olid kunagi, petmised sellega võrrelduna hiljuti, valetamist tuleb ikka mõnikord ette, varjamist kui valetamise väljavabandatavat vormi kasutame me mõnikord kõik.
Need kõik on negatiivsed tegevused, ent siiski ei ole ma suutnud neist täiesti vabaneda. Nii lihtne näib vahepeal reaalsust pehmendada, nii lihtne näib muuta fakte, et ümbritsevale maailmale natuke positiivsem mulje jätta.
Aga elu läheb edasi...
*
Sõbrad on head. Ja on hea, kui on olemas head sõbrad, kes sind vahepeal külla kutsuvad, kes tahavad sinuga aega viita, sinuga suhelda vaid selle pärast, kes sa oled, tahtmata sinult midagi peale selle aja, mida sul neile pakkuda on. On hea, kui on sõpru, kes muretsevad, et sul hästi läheks, sest nõnda ei tunne sa end siin maailmas täiesti üksi.
Aastatetagusest soovist elada enamus oma elust ja ajast üksinduses on saanud soov elada ümbritsetuna headest sõpradest ja tuttavatest.
*
Elu analüüsimine ei too alati häid tulemusi; inimeste käitumise oma ammugi mitte - lihtsam on lasta asjadel kulgeda. Nii on lihtsam elada...
*
Käsikäes vihmastel tänavatel, jalatsite külge kleepunud kollased vahtralehed hoolimata kalendris nähtavas kuupäevast märkimas sügise lõpu saabumist, krae vahele pugev uduvihm toomas kaasa üle selja jooksvaid külmavärinaid. Mõtlematult selga pandud liiga jahedad riided, hämaras märkamatuks jäänud porilompi astumisest märjad jalatsid. Sigaret, mis esimese kolme mahvi järel märgub ja kustub. Pimestavad kaugtuled vastutuleval autol. Külm. Märg. Külm.
Vaatan Katariinale otsa ja naeratame.
See on see, mis loeb...
Hea on, kui saad oma peas kummitavad erinevused lahendatud. Vastasel juhul võivad need veel pikaks-pikaks ajaks virvendustena pähe jääda. Aga võib ka juhtuda, et nende settinud arusaamiste uued mõistmised teevad veelgi rohkem haiget kui esialgne segadus.
Ja siis istud sa arvuti taga, kuulad head muusikat ning mõtled oma edasistele tundidele; mõtled, kuidas peaks nüüd oma uute teadmiste ja arvamustega edasi liikuma ja kas on üldse kunagi võimalust, et sa unustad mineviku. Ega vist.
Jääb üle vaid leppida, sest leppimine tundub olevat kõige väiksem hind võrrelduna alternatiividega.
*
Kelmused olid kunagi, petmised sellega võrrelduna hiljuti, valetamist tuleb ikka mõnikord ette, varjamist kui valetamise väljavabandatavat vormi kasutame me mõnikord kõik.
Need kõik on negatiivsed tegevused, ent siiski ei ole ma suutnud neist täiesti vabaneda. Nii lihtne näib vahepeal reaalsust pehmendada, nii lihtne näib muuta fakte, et ümbritsevale maailmale natuke positiivsem mulje jätta.
Aga elu läheb edasi...
*
Sõbrad on head. Ja on hea, kui on olemas head sõbrad, kes sind vahepeal külla kutsuvad, kes tahavad sinuga aega viita, sinuga suhelda vaid selle pärast, kes sa oled, tahtmata sinult midagi peale selle aja, mida sul neile pakkuda on. On hea, kui on sõpru, kes muretsevad, et sul hästi läheks, sest nõnda ei tunne sa end siin maailmas täiesti üksi.
Aastatetagusest soovist elada enamus oma elust ja ajast üksinduses on saanud soov elada ümbritsetuna headest sõpradest ja tuttavatest.
*
Elu analüüsimine ei too alati häid tulemusi; inimeste käitumise oma ammugi mitte - lihtsam on lasta asjadel kulgeda. Nii on lihtsam elada...
*
Käsikäes vihmastel tänavatel, jalatsite külge kleepunud kollased vahtralehed hoolimata kalendris nähtavas kuupäevast märkimas sügise lõpu saabumist, krae vahele pugev uduvihm toomas kaasa üle selja jooksvaid külmavärinaid. Mõtlematult selga pandud liiga jahedad riided, hämaras märkamatuks jäänud porilompi astumisest märjad jalatsid. Sigaret, mis esimese kolme mahvi järel märgub ja kustub. Pimestavad kaugtuled vastutuleval autol. Külm. Märg. Külm.
Vaatan Katariinale otsa ja naeratame.
See on see, mis loeb...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar