kolmapäev, 15. juuni 2011

Veel siin: Gaddafi, inimesed ja midagi uues suunas

Kuigi see on vist juba kõigile teada uudis, et Liibüa vennike Gaddafi sai kokku mingi maleföderatsiooni tippfiguuriga (uudist loe siit), ajas mind isiklikult see teade muigama. Ja pani mõtlema. Ja siis irvitama.

No see ajab ju naerma? NATO'l pole enda väitel Gaddafit tabada õnnestunud ja siis nad pommitavad ja möllavad ja õigustavad oma sõjalist eksistentsi. Samas on Gaddafi-vennikesel suhteliselt poogen kõigest tema ümber (pommitamise ajal kõigest tema peal) toimuvast ning mees mängib südamerahuga, prill ninal, malet.

Ja et sellest veel ei piisa, otsustab ta vahepeal kohtuda ja oma punkris tiba vestelda FIDE juhtfiguuriga. Siit tekibki küsimus: kas FIDE'l on luurealal paremad sidemed kui NATO'l, sest sellise uudise valguses võiks igasugu kurjamite tabamise edaspidi malevennaskonna hooleks jätta.

Võib-olla oleks ka Osama varem tabatud, kui USA oleks natuke peaga mõelnud. A la Baracki või Bushi kõne stiilis "Jaan, kuule. Hei, Ehlvest-bro. Mine tee sellele Ladenile üks kiire vangerdus, et ta meid rohkem ei segaks."

*

Et minu pensionäridest sõbrad ei peaks minu viimase pensionäride vastase teksti pärast pikka viha, siis tegelikult on nad ikka lahedad. Ka bussides on enamus neist normaalsed ja nunnud ja lullud. Istuvad sellised vanemad daamikesed ja härrakesed istmetel ning arutavad maailmas toimuvat. Lausa mõnus kuulata. Paar korda on mind ennastki vestlusesse tõmmatud ning siis on saanud arutada nii laste kasvatamist, poliitikat kui ka kasvuhoonetaimede istutusaegu.

Elu iroonia on muidugi see, et nad just minu omale vestluskaaslaseks valivad. (Teadjad teavad, milles iroonia peitub.)

*

Miks "veel siin"? Sest möödunud ööl tegelesin ma edasi oma kodulehega, mis mul juba pikemat aega normaalse domeeniga sahtlis tolmu kogub. Igatahes sain oma blogi sinna ümber kantida juba ja eks ma hakkan peagi seal oma tekste avaldama. Kuni see aga lõpuni valmis ei ole, jätkan veel siin.

*

Ametlik töö sucks

Kommentaare ei ole: